Erusõjaväelane Meelis Kiili ütles kohe, et tema Kaljulaidi poolt ei hääletaks. "Tema minu häält ei saa. Väga lihtsal põhjusel. Ma ei usu, et ta oleks selline rahva ühendaja, nagu Arnold Rüütel näiteks," ütles Kiili.

Valdo Randpere ütles, et tema hinnangul oleks Kaljulaidil võimalust taas presidendiks saada veelgi vähem kui praegusel presidendil Alar Karisel, kellel ka on väga väike võimalus.

Randpere välistas Kaljulaidi tagasivalimise peamiselt tema kohtumise tõttu Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, mis toimus 2019. aastal. Kohtumine leidis aset muu hulgas pärast Krimmi annekteerimist ja Malaisia reisilennuki allatulistamist.

Randpere ise hääletaks pigem Karise poolt kui Kaljulaidi poolt, aga ka tema häälest Kaljulaidile ei piisaks. Randpere hinnangul võiks Kaljulaid maksimaalselt riigikogus saada 40 häält, arvestades, et pooled reformierakondlased Kaljulaidi ei toetaks.

Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi rääkis, et tema ei ole praegu valmis ütlema, kas oleks valmis Kaljulaidi poolt või vastu hääletama.

"Ma eile kirjutasin peaministrile, andsin oma hoiaku, aga selle jätan enda teada," ütles Kivimägi.

Kivimägi lisas, et tema hinnangul võiks presidendivalimised toimuda Eestis avatumalt ja inimesed ei peaks pelgama ka enese varasemat ülesseadmist.

"Keegi ei taha läbi kukkuda, saan aru, aga ka riigikogus 51 hääle saamine on tegelikult tunnustus. Kui sa tahad tõsiselt presidendiks saada, ütle seda ja ära muretse häälte pärast," rääkis Kivimägi.

Reformierakonna fraktsiooni juht Õnne Pillak ei vastanud otse küsimusele, kas Kaljulaid võiks presidendiks saada.

"Kaljulaid oli väljapaistev president, kes kasutas oma positsiooni selleks, et kaitsta ühiskonna nõrgemaid gruppe. See mulle väga sümpatiseeris," märkis Pillak.

"Minu meelest on kõige olulisem leida kandidaat, kes seisab Eesti läänelike väärtuste eest ning kellel on ühiskonnas laiapõhjaline toetus," lisas ta.

Endine haridusminister Liina Kersna ütles, et ta kunagi hääletas Kaljulaidi poolt, aga praegu ei ole tema kandidatuuri enda jaoks veel põhjalikult läbi mõelnud, kuid kahtleb Kaljulaidi võimalustes.

"Minule Kaljulaid presidendina meeldis, aga kas praegu on tema aeg, ma ei ole kindel," ütles Kersna.

Kersna lisas, et Eestis on väärikaid kandidaate veel. "Eile oli riigikogu ees viimast korda [Eesti Panga ametist lahkuv president] Madis Müller. Kuulasin teda ja mõtlesin, et tema võiks olla kandidaat. Järgmine nädal lõpetab ametiaja [Tallinna Ülikooli rektor] Tõnu Viik, miks tema ei võiks olla?" märkis Kersna.

Ta lisas, et mõlemad on karismaatilised ja sooja pilguga tippjuhid, kes suudavad oma sõnaseadmisega ühiskonda kõnetada ja neil on ka senistes ametites omandatud välissuhtlemise kogemus.

Endine justiits- ja kaitseminister Kalle Laanet ütles, et tema isiklik hinnang on kahetine ja ühest vastust ta praegu ei anna. "See arutelu on nii algusjärgus, ma ei oska ei jah ega ei öelda," ütles Laanet.

"Ta oli väga väärtuspõhine inimene"

Endine rahandusminister Annely Akkermann lausus, et tema isiklikult hääletaks Kaljulaidi poolt, aga äravalimiseks vajaliku 68 hääle kokkusaamine Kaljulaidil ei pruugi riigikogus õnnestuda.

"Ta oli ja on väga väärtuspõhine inimene, ja tal on ka vastaseid," ütles Akkermann. "Ma toetan teda, kui ta otsustaks kandideerida, aga ma ei ole kindel, et tema toetus on piisav."

Mart Võrklaev, samuti endine rahandusminister, ütles, et Kaljulaid oleks kindlasti tugev kandidaat, sest ta on ka varem president olnud, kuid tema äravalimine sõltub erakondade tahtest.

Riigikogu noorim liige Hanah Lahe ütles, et tema Kaljulaidi kandidatuuri toetaks, ent kas laiemat toetust riigikogus leida õnnestuks, ta kindel pole, sest sotsid eelistavad tema hinnangul Marina Kaljuranda.

Lahe ei nõustunud väitega, et Michali poolt on Kaljulaidi esitamisel tegemist lihtsalt poliitilise mänguga ja nii-öelda kandidaatide hakklihamasinast uue nime läbi laskmisega.

"Enne presidendivalimisi me spekuleerime kõige üle ja kui mõelda ka Kaljulaidi esimese kandidatuuri üle, siis ka tema tuli üllatuskandidaadina," sõnas Lahe.

Valdo Randpere ütles, et kunagi sai Kaljulaid tegelikult valitud Leo Kunnase ja EKRE tõttu.

Nimelt, kui valimiskogus presidendivalimised läbi kukkusid, leppisid kõik erakonnad kokku Jüri Luige presidendiks valimise. Aga EKRE-ga seotud erusõjaväelane Leo Kunnas oli Jüri Luige vastu, sest talle ei meeldinud Luige kaitseministriks oleku ajal tehtu, märkis Randpere.

Kuna Kunnas oli EKRE-s autoriteetne, siis asus EKRE Luike blokeerima, misjärel tuli toonane riigikogu spiiker, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor välja Kersti Kaljulaidiga, keda keegi eriti ei tundnud, rääkis Randpere.

Peaminister Kristen Michal ütles neljapäeval, et Kersti Kaljulaidist võiks taas saada Eesti president.

Kava kohaselt toimuvad presidendivalimiste riigikogu voorud 2. ja 3. septembril. Kandidaadi ülesseadmiseks on vaja 21 riigikogu liikme allkiri, mistõttu fraktsioonidest vaid Reformierakonna fraktsioon saab üksinda kandidaadi üles seada.

Presidendi äravalimiseks on vaja salajasel hääletusel 68 poolthäält. Kui presidenti riigikogus valida ei õnnestu, läheb presidendi valimine valimiskogu kätte, kus lisaks riigikogu liikmetele osalevad ka kohalike omavalitsuste esindajad, kokku 208 inimest.