Peaminister Kristen Michal ütles eelmise nädala neljapäeval, et tema hinnangul võiks Kersti Kaljulaid olla presidendikandidaat ning seda peaks arutama teiste erakondadega, sest ametisoleva presidendi jätkamiseks praegu parlamendis hääli kokku ei tule.

Vikerraadios rääkis Michal, et oma toetusest Kersti Kaljulaidile pani teda rääkima Kaljulaidi tugev positsioon seoses vägivallaennetusega. "Mina isiklikult ütlen küll, et minule on sümpaatne see, mida Kersti Kaljulaid vägivallaennetuses on teinud ja ma jään selle seisukoha juurde, minu jaoks on see oluline," sõnas Michal.

"Seetõttu mina teda toetan, aga see ei tähenda seda, et ta oleks Reformierakonna presidendikandidaat, minu presidendikandidaat või et ta üldse kandideeriks," lisas ta.

Michal ütles, et ta Kaljulaidiga tema uuesti presidendiks kandideerimisest siiski rääkinud ei ole. "Me ei ole sellest temaga kuidagi rääkinud, see ei tähenda, et ta kandideeriks. Aga ma ütlen nii, et presidendivalimistel on võimalik selle ühiskandidaadi poole jõuda nii, et kohe alguses ei asuta eitavale seisukohale, sest vastasel korral me otsime kandidaate, kelle puhul alati keegi saab öelda, et ei meeldi. Järelikult tuleb leida selliseid kandidaate, kellel on võimalikult suur ühisosa," rääkis Michal.

Michal lisas, et ka Alar Karisega ei ole ta presidendiks kandideerimisest rääkinud.

Michal märkis siiski, et ka Alar Karisel on endiselt väga head šansid saada järgmisse presidendiametisse. "Aga see eeldab otsust, et ta kandideerib, ilma kandideerimata on väga vähesed saanud, ehkki sedagi on juhtunud. Ja Kersti Kaljulaidil on täpselt samamoodi väga head šansid," sõnas Michal.

"Meil on inimesi, kes Kersti Kaljulaidi toetaks, eeskätt tema tugevate liberaalsete vaadete pärast. Ja meil on inimesi, kes Alar Karist toetaks. Mina ei ole asunud kuidagi eitavale seisukohale. Mina olen öelnud, et mõlemal oleks potentsiaali olla Eesti Vabariigi president," ütles Michal.

Michal tõdes, et presidendivalimiste puhul, mis on salajased, on väga raske saavutada, et igas erakonnas kõik inimesed ainult ühtemoodi otsustavad.

Näiteks Reformierakonnas on oma vastuseisu Kersti Kaljulaidi presidendiks kandideerimisele väljendanud Meelis Kiili ja Valdo Randpere. Mitu reformierakondlast olid kahtleval seisukohal.

Alar Karise kandidatuuri vastu on näiteks aga Eerik-Niiles Kross ja Marko Mihkelson.

Michali sõnul kahandasid Alar Karise toetust tema väljaütlemised Venemaaga suhtlemise kohta. Seetõttu on tema sõnul mitmed riigikogu liikmed tema toetamisest loobunud.

"Meil on kindlasti inimesi, kes on seda välja öelnud. Sotsiaaldemokraatidest on seda avalikult välja öeldud, et pärast neid avaldusi, et Venemaaga peaks kuidagi läbi rääkima kiirustatud korras ja 2022. aastal tegi Euroopa vea, et ei proovinud suhelda. Ma võin kinnitada, et prooviti küll. Mulle on seda kirjeldanud Saksa [endine] kantsler Olef Scholz ja Prantsuse president Emmanuel Macron ja teisedki, kes on pingutanud. Nii,et mina tean otseallikast, et pingutati, nähti vaeva, aga sellest ei olnud kasu. Venelaste kavatsused on teistsugused. Tean, et ka Isamaast ei hääleta kindlasti kõik Karise poolt," rääkis Michal.

President Alar Karis ütles vahetult enne oma Helsingi riigivisiiti Soome väljaandele Yle antud intervjuus, et tuleb valmistuda suhtlemiseks Venemaaga pärast sõja lõppu.

Michal tõstis esile taas Toomas Hendrik Ilvese pakutud nelja potentsiaalse kandidaadi – Riina Kionka, Kyllike Sillaste-Ellingu, Jüri Luige ja Matti Maasika – nimed.

"Ilmselt neid debatte ja nimesid tuleb veel. Ma arvan, et juuni ja juuli ongi see aeg, kus neid debatte pidada," ütles Michal.

Michal ütles, et Reformierakonnast ilmselt presidendikandidaati ei ole. "Et Reformierakonnast ei tule, on väga kõrge tõenäosus juba ammu olnud. Ei ole ilmselt loogiline, et peaministri erakonnast tuleb presidendikandidaat. Aga kui teised pakuksid välja Reformierakonna kandidaadi, siis meie taha see valimine ka ei jää. Aga ma siiski eeldan, et see kandidaat saab olla pigem selline, kes toob erinevad poliitilised vaated kokku ja kellel on ka võime välispoliitilistel lavadel toimetada ja tegutseda," rääkis Michal.

Kuigi Michal arvas, et parlamendis võiks presidendi ära valida, tõi ta välja, et Reformierakonnal on ka valijameeste kogus kõige suurem kaal. "Meie vaatest mõlemad on legitiimsed, parlament peab alustama. Kui seal ei õnnestu 68 kokku saada, siis tuleb valida valijameeste kogus. Kui seal ei õnnestu, siis tuleme tagasi parlamenti," ütles Michal.

Riigikogus presidendi äravalimiseks on vajalik 68 riigikogu liikme poolthäält. Hääletus on salajane. Kui presidenti riigikogus valida ei õnnestu, läheb presidendi valimine valimiskogu kätte, kus lisaks riigikogu liikmetele osalevad ka kohalike omavalitsuste esindajad, kokku 208 inimest.