Pärnu Raeküla rannaniitu hakkavad hooldama hobused
Pärnusse Raeküla rannaniidule jõudsid reedel suve veetma 43 hobust. Reis kuurorti võeti ette lausa Hiiumaalt. Hobused alustasid täna hommikul ligi kolmetunnist teekonda suvepealinna. 43 peamiselt eesti tõugu hobuse töö on terve suvi hooldada Raeküla rannaniitu.
"Ma arvan, et nad on praegusel hetkel sellega väga rahul, et nad siia hea söögi peale said. Õnneks hobustel on mõttemaailm pisut teine kui inimestel – nad oskavad uude kohta jõudes selle üle rõõmu tunda," rääkis hobusekasvataja Joosep Tikk.
Hiiumaal on rannaalad ja rannaniidud Tiku sõnul paremas seisus kui Pärnus. "See on selline kutsumus minule, minu perele ja sõpradele ning saigi võetud mõte siin algust teha."
Raeküla rannaniitu hooldasid kunagi veised, kuid mitu aastat ei leidnud linn huvilisi, kes oma loomi niidule tooksid. Nii kasvas ala pilliroogu täis.
"Veiste tehtud töö on natuke nagu luhta läinud. Me alustasime ettevalmistustega märtsikuu algusest, kui ilmad juba lubasid. Algas niitmine, aga sellega jäi toonane teenusepakkuja hätta. Leidsime lahenduse, mis sobis nii hobusepidajale kui ka keskkonnaametile – tallasime pilliroo maha," selgitas Pärnu abilinnapea Valmar Veste.
"Nüüd, kui hobused peale saavad, loodame, et olukord läheb paremaks ja nad suudavad seda piisavalt ära süüa, et olukord taastuks. See ongi meil siin Raeküla rannas niisugune prooviala, kus me katsetame ja järgmisteks aastateks infot kogume," nentis Veste.
Tema sõnul ei leidunud lähemal loomapidajaid, kes oleksid soovinud oma loomadega Pärnusse tulla.
"Keskkonnaamet tunneb rõõmu selle üle, et ühel liigikaitseliselt olulisel rannaalal alustatakse taas karjatamisega. Raeküla on osa ajaloolisest rannaniidust, mida hooldati juba paarkümmend aastat tagasi. See on oluline näiteks maas pesitsevatele kahlajatele, kes vajavad kariloomade poolt madalaks söödud muru," rääkis keskkonnaameti pärandniitude vanemspetsialist Cätrin Martinson.
Martinsoni kinnitusel ei ole ala reljeefi tõttu võimalik rannaniitu niitmise teel hooldada. "Karjatamine tagab selle, et tulemus maastikul on kevadeks selline, et maas pesitsejad saavad siia tulla ja neil on koht, kus pesitseda ja toituda."
"Mina loodan, et kui inimesed siin käivad, on neil midagi rohkem vaadata. Võib-olla võivad hobused inimestele üht-teist näidata või õpetada, kasvõi seda, kuidas nad karjas liiguvad. Loodan, et ka linnarahval on põnev ja ilus," ütles Tikk.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: AK











