Peaminister Kristen Michal ütles sel nädalal, et tulevikus on võimalik isikut digitaalselt tuvastada asutustes, kasutades selleks Eesti riigiäpi võimalust.

"Varem see asutustele kohustuslik ei olnud. Riigiasutustel muutub see kohustuslikuks, hakata aktsepteerima Eesti riigiäpi lahendust inimese tuvastamise vajaduse korral. Kui lähete Eesti.ee-sse, siis saate seda kasutada ja ei pea ID-kaarti enam edaspidi kaasas kandma. See on päris mõistlik. See (kohustus asutustele) on 1. märtsist 2028," lausus Michal.

Kohalikele omavalitsustele ja erasektorile jääb riigiäpi kasutamine vabatahtlikuks, lisas peaminister.

Küsimus jääb, miks riigiasutustele seatud tähtaeg on pea kahe aasta kaugusel.

RIA personaalriigi osakonna juht Kai Kallas ütles ERR-ile, et pikem tähtaeg ei ole seotud riigiäpis võimekuse loomisega, vaid vajadusega anda asutustele piisavalt aega kohanemiseks.

"Riigiäpis luuakse asutustele isikusamasuse tõendamise võimekus juba sel aastal, kuid kohustuslikuks muutub selle kasutamine alates 2028. aastast. See tähendab, et asutused saavad lahendust järk-järgult kasutusele võtta juba enne kohustuse jõustumist," lausus ta.

RIA-l ei kogu eraldi statistikat, millised asutused riigiäppi praegu kasutavad, kuid neile teadaolevalt kasutab Eesti äpi isikusamasuse tõendamise lahendust näiteks töötukassa.

Samuti on lahendust kasutatud külaliste registreerimiseks mitmes riigiasutuses, sealhulgas RIA-s endas, riigikogus ja ministeeriumite ühishoones ehk niinimetatud superministeeriumis, ütles Kallas.

Kallase sõnul on riigiasutustele antav üleminekuperiood vajalik, sest lisaks tehnilise lahenduse loomisele tuleb asutustel kohandada oma tööprotsesse, infosüsteeme ja teeninduskorraldust ning tagada töötajate valmisolek ja turvaline kasutuselevõtt.

"Samuti on oluline, et muudatus toimuks järk-järgult ja kasutajatele sujuvalt, vältides katkestusi teenuste osutamisel," ütles ta.

Eesti äpi kaudu on võimalik kontrollida inimese isikusamasust, võrreldes inimest tema dokumendiandmetega (ID-kaart või pass). Isikusamasuse kontroll toimub üksnes QR-koodi vahendusel. "See on turvaline viis, mis võimaldab teenusepakkujal kontrollida ajutise ruutkoodi abil kliendi isikuandmeid," lausus Kallas.

ERR kirjutas jaanuaris, et mullu juulis Eesti riigiäppi lisandunud isikutuvastusel, mis lubab tõendada isikusamasust nutitelefoniga, napib kasutajaid, kuna digitaalse dokumendi kasutuselevõtt on erasektoris vabatahtlik ning äpis ei leidu äridele mugavat lahendust isikutuvastuseks.

RIA andmetel on praeguse seisuga Eesti äpi kasutajaid üle 260 000 ning igal nädalal lisandub uusi allalaadimisi. Äpi enda arendamine on toimunud etappides.

Rakenduse arendamise kogumaksumus on olnud 850 000 eurot, millest 800 000 eurot moodustasid arendustööd, 36 000 eurot turvatestimised, 11 000 eurot fookusgrupi testimised ja 3 000 eurot ligipääsetavuse audit, ütles Kallas.

Isikusamasuse tõendamise funktsionaalsuse edasiarendamine on toimunud RIA majasiseste ressurssidega, lisas ta.