Praegune olukord on tekitanud juriidilise ebakõla, kuna nelja aasta eest jõustunud vabariigi valitsuse seaduse muudatus näeb riigiasutuste juhtidele ette viieaastase tähtajalise lepingu. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas osutas oma pöördumises, et selline lähenemine ei sobitu haridusvaldkonna tegelike vajadustega.

Kallas rõhutas, et senine süsteem on loonud ebavõrdse olukorra sõltuvalt kooli omanikuvormist. "Kehtiva regulatsiooni tulemusel on kujunenud olukord, kus seaduse kohaselt eeldatakse riigikoolide juhtidele tähtajalisi töölepinguid, samas kui valdkondlik poliitikavalik, nagu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused ja atesteerimissüsteem - lähtub tähtajatute töölepingute põhimõttest," selgitas minister.

Kallas õnas, et tähtajaline leping tekitab põhjendamatut eristamist munitsipaal- ja erakoolide juhtidega võrreldes, kellele laieneb töölepingu seadus. "Sellest tulenevalt on põhjendatud vajadus tagada kõigile koolijuhtidele ühtne ja võrreldav õiguslik raamistik," märkis Kallas kirjas komisjonile.

Kallas tõi välja asjaolu, et koolijuhtide kvaliteedi tagamiseks on loodud muud mehhanismid kui lepingu tähtajalisus. Alates 2026. aasta märtsist rakendunud atesteerimissüsteem näeb ette juhi töö perioodilise analüüsimise iga viie aasta tagant.

Minister leidis, et sisuline kontroll on efektiivsem kui administratiivsed piirangud töösuhte kestusele. "1. märtsil 2026 jõustunud atesteerimissüsteem näeb ette viieaastase perioodi koolijuhile oma töö analüüsimiseks. Analüüsile annab tagasisidet komisjon. Selle kõrval tähtajalised töölepingud ei anna lisandväärtust," rõhutas Kallas.

Varasemate arutelude käigus on selgunud, et koolijuhtide tähtajaliste lepingute vastu on ka ülikoolid ja teised sektori koostööpartnerid. Minister viitas, et kuigi tähtajalisi lepinguid kaaluti eelnõu väljatöötamiskavatsuses 2024. aastal, loobuti sellest partnerite ja ülikoolide vastuseisu tõttu.

Selleks, et muudatused jõustuksid, on vajalik täiendada nii kutseõppeasutuse seadust kui ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadust. Uue sõnastuse kohaselt on seadusesse plaanitud punkt: "Direktoriga sõlmitakse tähtajatu tööleping".

Muudatusettepaneku kohaselt hakkaks riigikooli direktoriga töölepingut sõlmima valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik.