Kukemelk: Air Balticu kahjum sai alguse lennukipargi suurendamisest
Lennundusekspert Sven Kukemelgi sõnul said Air Balticu probleemid seoses kahjumiga alguse sellest, et pärast covidit mindi üle ühele lennukitüübile ja telliti suur hulk lennukeid, millele on nüüd raske mõistlikku rakendust leida.
"Endiselt siin on palju huvitatud osapooli. Need lennukid kuuluvad liisinguandjatele, need on huvitatud, et lennukid ei jääks tööst välja. Arvan, et on võimalik teha kokkulepe, mis jätaks Air Balticu ellu. Selle eelduseks on, et suve algul neil õnnestub kiiresti üleliigsetest lennukitest lahti saada," ütles Kukemelk.
Air Baltic selgitas kirjalikus vastuses "Aktuaalsele kaamerale" suurt kahjumit väliste asjaoludega.
"Tulemust mõjutasid tegurid, mis pole seotud kompanii tegevusega. Siia kuuluvad valuutakursside kõikumised, finantseerimisega seotud mõjud, vähenenud majanduslik toetus ja jätkuv kulude kasv. Survet lisas ka Lähis-Ida sõda," seisis vastuses.
Kukemelk usub, et pankrotti Air Balticul minna ei lasta ning lennukitele püütakse leida uued omanikud, kes liisingud üle võtaks.
"Nende aeg ja kapital ei ole veel otsas. Neil on võimalik leida täna alternatiive, mis on mõistlikud kõikidele, ka liisinguandjatele, kes ei taha, et 60 lennukit läheks samal hetkel turule. See vähendaks nende lennukite väärtust. Ma arvan, et täna aktiivselt otsitakse sinna lahendusi ja need lahendused on turul olemas. Küll aga ei tee seda olukorda kergemaks tänane uudis, et Läti valitsus astub tagasi. See vajab väga selgelt riiklikku mandaati, et me tahame leida sellele lahenduse. Aga selle olemasoluks peab olema minister, kes on nõus sellega edasi liikuma," rääkis Kukemelk.
Ikkagi jääb aga üles seni teenitud kahjum ning alles hiljuti andis Läti valitsus lennufirmale 30 miljoni eurose laenu.
Kliimaministeeriumi asekantsler Sander Salmu rõhutas siin Euroopa riigiabi reegleid.
"Ka Läti valitsus, andes Air Balticule täiendavat toetust, peab lähtuma Euroopa riigiabi reeglitest ja nende vastavust saab hinnata Euroopa Komisjon. Siiamaani komisjoni poolt ei ole algatatud ühtegi menetlust, et oleks Läti valitsuse poolt midagi valesti tehtud," ütles Salmu.
Üldine taustsüsteem mingit kiiret paranemist ei luba. Nii hindab LHV makromajandusanalüütik Triinu Tapver.
"Ega see olukord Air Balticu jaoks makromajanduslikult kergemaks ei lähe. Kütusehinnad kasvavad ja lisaks inimesed ei ole nii varmad reisima enam. See tähendab, et seda tuge finantsilise poole peale ei tule makrokeskkonnast. Ehk ainus võimalus ongi see, et Läti riik või ka teised Balti riigid, panevad oma käe ka külge sinna," kommenteeris Tapver.
Ei Kukemelk ega Salmu Eesti ja Leedu sekkumist Air Balticu päästmiseks tõenäoliseks ei pea.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: "Aktuaalne kaamera"










