15. mail sai Maarin Ektermann kõne pangalt, et liidu kontodelt on tehtud pearaamatupidaja kaudu kahtlaseid tehinguid. Ektermann rääkis pressikonverentsil, et EKL-il on kontod Swedbankis ja SEB-s ning rünnak puudutas mõlemat panka ja kõiki kontosid.

Ligi 700 000 eurot, mis petturite saagiks langes, oli Ektermanni sõnul eelkõige kultuuriministeeriumi sihtfinantseering, mis oli mõeldud kunstnike liidule selle aasta kunstnikupalkade maksmiseks ning loovisikute ja loomeliitude seaduse järgi toetuste maksmiseks, lisaks ka tegevustoetused galeriide jaoks ning liidu omavahendid.

"Kahju tuvastamise järel tegin kohe politseile avalduse. Põhja prefektuur alustas kriminaalmenetlust, mida juhib Põhja ringkonnaprokuratuur," rääkis Ektermann. 

EKL-i pearaamatupidaja, kelle konto kaudu väljamaksed toimusid, töökohustuste täitmine peatati uurimise ajaks ning pearaamatupidaja ise teeb igakülgset koostööd, et juhtunut lahendada.

"Meil on siiralt kahju, et selline asi on juhtunud ja pettuse ohvriks langemine sai võimalikuks. Kinnitame, et selle kuu palgad saame kõikidele töötajatele ja kunstnikupalga saajatele välja maksta, loometoetused olid õnneks juba enne rünnakut välja makstud. Hetkel on meil 20 kunstnikupalga saajat, ligi 30 loometoetuse saajat ning 25 osalise või täiskoormusega liidu töötajat," rääkis Ektermann.

Juhtumis on kaks kannatanut ehk lisaks kunstnike liidule on kannatanuks ka raamatupidaja, kes andis kelmidele ära ka isikliku pangakaardi, ning tema kaotatud summa on mitmekümne tuhande euro suurune.

Kurjategijad väitsid, et helistavad Omnivast

Politsei Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Rait Pikaro ütles, et esimest korda võttis kurjategija EKL-i pearaamatupidajaga ühendust 7. mail, esitledes end Omniva kandekeskuse töötajana, et üle anda tähitud kiri liidu eelmisele presidendile.

"Kasutati ära inimese heatahtlikkust ja kohusetundlikkust. Öeldi, et toimingu tegemiseks on vaja kaugtuvastamise kaudu end identifitseerida, sisestades PIN-koode. Sealt edasi tuli kõne justkui Eesti Pangast: väideti, et on satutud küberrünnaku ohvriks ja on vaja kiiresti toimetada, et kaitsta pangakontodel olevat raha," kirjeldas Pikaro.

Varsti pärast seda tuli kõne väidetavalt politseist, kus hakati ohvrit kaasama justkui salajasse politseioperatsiooni, et kelmid tuvastada. See hõlmas aga kõigi PIN-koodide andmist ja arvutisse kaugjuhtimisprogrammi paigaldamist. Välised tegutsejad said sel viisil arvutis toimetada ja ülekandeid teha.

"See vältas nädal aega ja samal ajal andis raamatupidaja ära ka oma pangakaardid," tõdes Pikaro, lisades, et pärispolitsei ei soovi kunagi ei inimese arvutisse programme paigaldada, neid salaoperatsiooni kaasata ega palu neil ka seda lähedaste või tööandjate eest varjata.

Kui Swedbank 15. mail politseid teavitas ning korrakaitsjad seepeale kunstnike liitu kohale läksid, selgus, et on lootusetult hiljaks jäädud – nädala jooksul olid juba suured summad kurjategijatele liikunud, kuid ka hetkel, mil politsei kohal oli, toimus arvutis vilgas tegevus, mistõttu tõdes Pikaro, et mingi summa õnnestus tänu sekkumisele neil ikkagi päästa.

Raha liikus viie välisriigi kontole ning selle tagasisaamise perspektiivi peab politsei minimaalseks.

Milliseid varasid müüma hakatakse, alles selgub

Maarin Ektermann ütles, et kuna raha päris nulli ei jõutud tõmmata, on kunstnike liidul võimalik ära maksta maikuu palgad nii kunstnikupalga saajatele kui ka 25 oma töötajale, kellest mõned töötavad täis- ja teised osakoormusega.

"Õnneks jõuti ära maksta mai loometoetused. Mis saab juunis ja järgmistel kuudel, sellega peab nüüd tegelema kriisikomisjon. Liidul on varasid, mida peame hakkama realiseerima. Mida, kuidas ja mis alustel, otsustame koos juhatuse, kriisikomisjoni ja volikoguga," rääkis Ektermann. "See ei juhtu väga kiiresti ja on valus küsimus, kuidas elada üle järgmised kuud."

Liidu vara koosneb kinnisvarast ja kunstikogust, kuid mida täpsemalt müüma hakatakse, selgub siis, kui analüüsid Exceli tabelisse lüüakse ja seda koos volikoguga arutatakse. Ektermanni kinnitusel ei lõpeta kunstnike liit kindlasti tegevust ja täidab enda võetud kohustusi valdkonna ees. Ka näitused toimuvad edasi ning palgad on peatähtsad. 

"See on ikkagi katastroof," nentis liidu president. "See on emotsionaalne ja finantsiline šokk."

Esmaspäeva õhtul kogunes EKL-i erakorraline volikogu, kus juhtunust alaliitude ja kunstnike esindajatele teada anti ja edasisi võimalusi arutati. Volikogu andis juhatusele volitused kriisidega tegeleda ning kokku kutsuti ka kriisikomisjon, kuhu Ektermanni sõnul kaasatakse lisaks liidu töötajatele ka väliseksperte ja kultuuriministeeriumi esindaja.

Lisaks on liidul appi võetud finantsküsimustes nõutav Klaar.me, kommunikatsioonipartner Agenda PR ja õigusbüroo Sorainen.

Rait Pikaro sõnul on juhtunu üks osa suuremast pettustelaviinist, sest politsei saab iga päev 50–60 teadet selle kohta, et kelmid on üritanud inimesi konksu otsa tõmmata, ning oma raha kaotab iga päev viis kuni kümme inimest või ettevõtet. Selle aasta esimese nelja kuuga on olnud 1100 kelmuskuritegu, mille kogukahju ulatub kaheksa miljoni euroni.