Nii pikalt oleme nendest asjadest rääkinud. Miks me ei saa kelmustele pidureid peale?

Meil on iga Eesti inimese jaoks olemas täna toimiv kelmuse süsteem, millega lähenetakse. See on tõesti pandeemia mõõdus, iga päev 10 kuni 11 inimest langeb ohvriks ja need skeemid on pidevalt muutumises. On kaks toimivat kelmuste liiki. Esiteks seesama täna räägitud kõne, kus postipakki või tähitud kirja saadetakse. Teiseks, väga levinud on see, kus tahetakse vahetada elektriarvestit või gaasiarvestit.

Kas põhimõtteliselt iga inimese kohta on olemas nagu mingisugune legend, kuidas talle läheneda ja millistest allikatest tema võiks meile raha üle anda?

Jah, keegi ei ole 100 protsenti kaitstud, igaühe meist võib teatud hetkel tabada selle õige legendiga. Küsimus on, et kas nad saavad õigel hetkel selle legendiga just meie juurde.

Mida peaks riik, pangad või telefonifirmad veel täiendavalt teie hinnangul tegema? Kas paneme mingid piirangud peale, et ei saa päevas üle 500 euro üldse välja võtta või?

Selliseid asju saavad inimesed ise täna ka teha ja riigi poolt on ka tegemisel üks suur asi, seadusmuudatus, millega pangad saavad rohkem õigusi tõkestada. Et selleks hetkeks, kui see asi juba jõuab pankade lauale, on see inimene juba päris kaua seal kõneskeemis sees olnud.

Aga kui ikkagi inimesele helistab "politseinik" või siis "Eesti pank", siis võtab ju kõhedaks veidi. Millist nõu te inimestele annate? Kuidas end kaitsta ikkagi?

Kõige olulisem on see, et kellelgi ei ole vaja teid nii kiiresti sellisel viisil kätte saada ja kuskile operatsiooni kaasata. Kui te vähegi kahtlete, pange telefon ära. Küll saab politsei ja küll saab pank teid muud moodi ka kätte. Kui keegi tahab teid telefoni toru otsas hoida ja ütleb, et sellest ei tohi kellelegi teisele rääkida, siis see on kelmus.