Saksa kantsler Friedrich Merz tegi sel nädalal ettepaneku lubada Ukrainal osaleda EL-i kohtumistel ja institutsioonides ilma hääleõiguseta kui vahepealne samm täisliikmesuse suunas. Tema sõnul võiks see aidata kaasa kokkuleppe saavutamisele nelja aasta eest Venemaa sissetungist alguse saanud sõja lõpetamiseks.

Vastuses märkis Zelenski, et Ungaris vahetunud valitsus on loonud võimaluse sisuliseks edasiminekuks ühinemisläbirääkimistel.

"Oleks ebaõiglane, kui Ukraina oleks Euroopa Liidus kohal, kuid jääks hääletuks," ütles Zelenski. "Aeg on küps liikuda edasi Ukraina liikmesusega täies ja sisulises tähenduses."

Kiri oli adresseeritud Euroopa Ülemkogu presidendile Antonio Costale, Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile ning Küprose presidendile Nikos Christodoulidesele, kes on praegu EL-i nõukogu eesistuja.

Zelenski tänas Euroopa juhte toetuse eest sõjas ning ütles, et Ukraina on 27 liikmega liidu kaitsevall Venemaa agressiooni vastu.

"Me kaitseme Euroopat – täielikult, mitte osaliselt ega poolikute meetmetega," ütles riigipea, süüdistades Venemaad püüdlustes õõnestada Euroopa ühtsust ja arengut. "Ukraina väärib Euroopas õiglast kohtlemist ja võrdseid õigusi."

Selge tee EL-i liikmesuseni võiks aidata Zelenskil ukrainlastele selgitada mistahes tingimustega rahukokkulepet, eriti kui kokkulepe ei anna Ukrainale tagasi kontrolli kogu oma territooriumi üle ega too kaasa liikmesust NATO-s, leiavad analüütikud.

Paljude Euroopa ametnike sõnul on aga ebarealistlik, et Ukraina saavutaks lähiaastatel täisliikmesuse, isegi kui nende liitumine EL-iga 2027. aastal oli kirjas ka 20-punktilises rahuplaanis, mida USA, Ukraina ja Venemaa arutasid. EL-iga ühinemine nõuab kõigi 27 liikmesriigi ratifitseerimist ning see võib tuua kaasa märkimisväärseid takistusi.

Merzi ettepanekut esitleti katsena leida kesktee kiire liitumise ja Ukraina praeguse kandidaatstaatuse vahel ühinemisprotsessi alguses. Ukraina loodab kahe kuu jooksul avada läbirääkimised kuues valdkonnas ehk nn "klastrites".

Zelenski ütles, et hoolimata sõjasurvest teeb Ukraina edusamme reformidega, mis on vajalikud EL-i demokraatia- ja majandusstandardite täitmiseks.

"Mõistame täielikult, et integratsioon Euroopasse ei toimu üleöö," ütles ta ning lisas: "Kuid varasemad laienemisvoorud on selgelt näidanud, et riikidele saab anda aega integreerumiseks ilma nende õigusi EL-is piiramata."

Merz selgitas neljapäevases kirjas EL-i ametnikele, et arutab oma ideed teiste Euroopa juhtidega ning pakkus välja töörühma loomise detailide väljatöötamiseks.

Ettepanek hõlmas "poliitilist kohustust" rakendada Ukraina suhtes EL-i vastastikuse abi ja kaitse klauslit, et pakkuda julgeolekugarantiid, samuti võimalust nimetada Euroopa Komisjoni hääleõiguseta partnervolinik ning saata Euroopa Parlamenti hääleõiguseta esindajad, lisaks järkjärgulist ligipääsu EL-i eelarvele.

Mõned Brüsseli diplomaadid suhtusid Merzi ettepanekusse ettevaatlikult, märkides, et partnerliikme staatust ei eksisteeri ning see võiks nõuda muutusi EL-i aluslepingutes. Teised seadsid kahtluse alla, kas selline lähenemine on vajalik pärast Ungari veto kadumist ning et parem oleks keskenduda täisliikmesuse suunas liikumisele. Samas märkisid mõned diplomaadid, et Saksamaa ettepanekus võib näha püüet Ukraina arengut kiirendada.

"Kui Saksamaa ettepanek aitab kiirendada integratsiooni ilma, et see lükkaks edasi või takistaks täisliikmeks saamist, siis tasub sellele lähemalt otsa vaadata," ütles anonüümseks jääda soovinud EL-i diplomaat.