Keskerakonna ettepanekul kaob Kohtla-Järvel lasteaia kohatasu täielikult alates 1. septembrist 2029 ehk vahetult enne järgmisi kohalike omavalitsuste valimisi. Sotsiaaldemokraadina ja endise linnapeana toetaksin hea meelega kohatasu kaotamist, kui Kohtla-Järve linnaeelarve oleks selleks piisavalt jätkusuutlik. Paraku see nii ei ole.

Kohatasu kaotamise otsuse seletuskirjas on märgitud, et alates 2030. aastast läheb see otsus maksumaksjatele esialgu maksma ligikaudu pool miljonit eurot aastas. Samal ajal tuleb arvestada, et tasuta alushariduse tõttu võib väheneda ka riigi toetus ning kulud kasvavad edaspidi kumulatiivselt.

Lisaks ei soovi Keskerakond loobuda eralasteaia toetamisest, kuigi linna munitsipaallasteaedades oleks piisavalt kohti kõigile lastele. Näiteks käesoleval aastal on planeeritud toetada eralasteaeda maksumaksja rahaga 525 000 euro ulatuses ning tulevikus tuleks seda summat tõenäoliselt veelgi suurendada.

Jutt sellest, et alusharidusvõrgu korrastamisega leitakse tulevikus piisavalt raha, ei ole samuti veenev, kuna suurem kokkuhoid on esialgne ega kata tekkivat püsikulu. Samuti ei ole Ahtme linnaosas alusharidusvõrgu korrastamisega julgetud ambitsioonikamalt edasi minna, kartes võimalikku vastuseisu.

Õõnes on ka haridusvaldkonna abilinnapea ja Kohtla-Järve keskerakondlaste juhi Ljudmilla Lati väide, et tasuta lasteaed on vajalik, et lapsevanematel oleks üldse võimalik lapse lasteaeda panna. Nimelt pakkusid sotsiaaldemokraadid veel eelmisel aastal, et toimetulekuraskustega peredele hüvitataks lasteaia kohatasu samadel alustel nagu juba praegu hüvitatakse osaliselt linna lasteaedades toidukulu.

Sarnane meede on aastaid edukalt kehtinud naabervallas Jõhvis ja toidukulu hüvitamise taotluste arvu põhjal jõudsime järeldusele, et ka kohatasu sihitud hüvitamine oleks läinud linnaeelarvele maksma ainult 10 000 eurot aastas. Ometi lükkas Keskerakond meie toonase ettepaneku tagasi, kasutades ühe argumendina selle eelarvemõju. Teisisõnu ei leidnud Keskerakond eelmisel aastal kõige vaesemate perede laste jaoks 10 000 eurotki, aga nüüd järsku avastas 500 000 euroga rahalaeka, millega lubada tasuta asja kõigile.

Keerulisemasse seisu satuvad ka lasteaiad ise. Kohatasu moodustas arvestatava osa nende omatuludest, mille arvelt sai teha väiksemaid investeeringuid, pakkuda lastele põnevaid üritusi ja väljasõite, osta õppematerjale ning osaliselt katta toidukulusid.

Ka summa, mille lapsevanemad maksavad toidu eest – 2 või 2,20 eurot päevas –, katab parimal juhul vaid ligikaudu kolmandiku tegelikust kogukulust. Varasematel aastatel kaeti osalustasu arvelt ka kommunaalkulusid ning lasteaiad olid suuresti isemajandavad, samal ajal kui linn andis vahendeid peamiselt töötasudeks.

Nüüd muutuvad lasteaiad sisuliselt saja protsendi ulatuses doteeritavateks asutusteks. See tähendab, et iga väiksemgi ülekulu või täiendav vajadus tuleb eelnevalt kooskõlastada linnavalitsusega ning mõnel juhul tuleb oodata ka linnavolikogu otsust eelarve muutmise kohta.

Samuti tekib oht, et osa vanemaid hakkab lasteaiakohta kergemalt võtma. Lasteaiakoht võidakse küll reserveerida, kuid laps ei pruugi tegelikult lasteaias käima hakata. Nii hoitakse kinni kohta, mida võiks vajada mõni teine laps, ning samal ajal suurenevad tühjade kohtade ülalpidamiskulud. Erinevalt koolist, kus kehtib õppimiskohustus ja põhjuseta puudumine ei ole lubatud, võib laps lasteaiast puududa ka pikema aja jooksul.

Lapsevanemad peaksid endale teadvustama, et lasteaiakoha tegelik maksumus on ka kõige soodsamates lasteaedades ligikaudu 400–500 eurot kuus ning kallimates võib see ulatuda kuni tuhande euroni. Vanemate omaosalus ei moodusta kohati isegi kümmet protsenti koha tegelikust maksumusest. Seega aitab kohatasu kohaliku omavalitsuse eelarvesurvet vähemalt osaliselt leevendada. Loomulikult vastutavad maksumaksjad ühiselt avalike teenuste rahastamise eest, aga teenuse otsesed kasutajad peaksid andma sellesse samuti mõistliku panuse.

Ajal, mil kõik valdkonnad vajavad lisaraha, on sellise otsuse tegemine vastutustundetu. Ühistranspordi vedaja võitis maakohtus 2022. aastal sõlmitud lepingu osas linna vastu hagi, mis võib tähendada linnale miljonitesse eurodesse ulatuvat lisakulu. Teed ja tänavad vajavad suuremaid investeeringuid, sotsiaalkulud kasvavad väga kiiresti, korteriühistud ootavad linnalt suuremat tuge, haridustöötajate palgad peavad olema konkurentsivõimelised ning spordiklubid ootavad pikisilmi toetuste suurenemist.

Seega on täiesti vastutustundetu lükata Keskerakonna valimislubaduse tegelik rahaline koormus tulevase linnavalitsuse kanda, eriti arvestades, et maksumaksjate arv ja seeläbi ka linnaeelarve jätkusuutlikkus tõenäoliselt vähenevad.

Mulle tundub, et Keskerakond võtab liialt eeskuju Prantsusmaa kuningast Louis XV-st, kellele omistatakse ütlus "Pärast mind tulgu või veeuputus". Võimulolijad peaksid siiski arvestama, et selles veeuputuses peavad nad ka ise ellu jääma. Soovitan neil kiiresti ujuma õppida ehk arvutama hakata. Vastasel juhul ei jää Kohtla-Järve populistlike otsuste laviini all ellu.