Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse grupijuhi Jelena Mirošnitšenko sõnul viitavad seni kogutud tõendid sellele, et 27-aastane Valgevene kodanik oli aprilli keskel Tallinnast leitud SIM-boksiga seotud petuskeemi järgmine lüli, kelle roll oli telefonikelmidele luua tehniline võimekus petukõnede tegemiseks.

"Pidasime aprilli keskel kinni 20-aastase Ukraina kodanikust naise, kes hoidis töös SIM-boks seadet ja liikus sellega ühest külaliskorterist teise. Asja edasi uurides jõudsime 27-aastase Valgevene kodanikuni, kes esialgsetel andmetel aitas skeemi tehniliselt üles seada ning mai keskel pidasid kriminaalpolitseinikud mehe kuriteos kahtlustatavana kinni," kirjeldas Mirošnitšenko.

Kahtlustuse kohaselt toimetas mees SIM-boks seadme Eestisse, ühendas selle külaliskorteris internetivõrku ning seadistas vastavalt saadud juhistele töökorda.

"Lisaks oli mehe ülesanne osta sülearvuti, võimaldada sellele kaugjuurdepääs ning varustada seadme haldajat kõnekaartidega. See tegevus võimaldas telefonikelmidel SIM-boksi kaudu helistada Eestis asuvatele inimestele umbes 3000 korda," selgitas Mirošnitšenko.

Mirošnitšenko sõnul viitavad seni kogutud tõendid sellele, et 27-aastane mees võis Eestis tegutseda ka rahakullerina. Läbiotsimise käigus leiti kahtlustatava valdusest sularaha ning kümme katki tehtud pangakaarti, mis võivad kuuluda kelmuse ohvriks langenud inimestele.

Kriminaalmenetluses selgitatakse, kas ja mitme juhtumiga on mees veel seotud, kui palju on kannatanuid ning milline võis olla tema kogu roll petuskeemis.

Uurimise käigus jõudis politsei ka 20-aastase Ukraina kodanikust meheni, keda kahtlustatakse sama petuskeemi raames rahakullerina tegutsemises.

"Esialgsetel andmetel oli 20-aastane mees petuskeemi ahela nö lõpuosa ehk tema roll oli käia kannatanute kodudes järel sularahal ja pangakaartidel ning võtta sularahaautomaatidest välja kannatanute raha. Pidasime mehe kahtlustatavana kinni 25. mail ning leidsime tema valdusest 12 pangakaarti, mis praegustel andmetel kuuluvad petukõnede ohvriks langenud inimestele," rääkis Mirošnitšenko.

Praegu teadaolevalt tegutses mees alates märtsist ning praeguseks on politsei tuvastanud neli juhtumit kogukahjuga umbes 20 000 eurot, mille puhul on alust kahtlustada mehe seotust.

Petuskeemi kohaselt helistasid telefonikelmid kannatanutele riigiasutuste, mobiilsideoperaatori, politsei või panga nimel ning teatasid, et nende kontodel toimuvad kahtlased tehingud, nende nimele üritatakse võtta laenu või andmed on sattunud petturite kätte.

Varalise kahju tekkimise vältimiseks juhendasid kelmid kannatanut läbima väidetavat turvaprotseduuri, mis eeldas toimingute kinnitamist Smart-ID või Mobiil-ID rakenduse kaudu, enda seadmele kaugjuurdepääsu võimaldamist, pangakaardi ära andmist või pangaülekannete tegemist. Kelmide eesmärk oli saada sedasi ligipääs kannatanute pangakontodele, taotleda nende nimele laene, teostada nende pangakontodelt ülekandeid või võtta välja sularaha.

Prokuratuur taotles Harju maakohtult kahtlustatavate vahistamist, kuna prokuratuuri hinnangul võivad mehed vabadusse jäädes hoiduda menetluses osalemisest ja panna toime ka uusi kuritegusid. Harju maakohus nõustus prokuratuuri seisukohtadega ja võttis mehed kaheks kuuks vahi alla.