Rutja lennuväljal näitas Eesti ettevõte Krattworks, kuidas simuleerida drooniparve. Iga operaator juhtis viite drooni, tegelikkuses saaks ta hakkama kümnega. Droonid tegutsevad ka iseseisvalt ja GPS-ist sõltumatult. On ka lennukdroon Dart, mis lendab viie kilomeetri kõrgusel ja 30 kilomeetri kaugusel. Lisaks on veel sihtmärkdroonid, mida Kevadtormi käigus kasutab Eesti õhutõrje. Neljapäeval kasutati rakette ja kahureid. Mida on veel vaja droonitõrjeks, kui sihtmärk on tuvastatud?

"Selle jaoks meil on tulejuhtimiskeskused, kes jagavad neid sihtmärke erinevate relvasüsteemide vahel. On need siis raketid, kahurid, interceptor-droonid, mis lähevad neid püüdma. Kõik võimalikud variandid, ka elektrooniline segamine," lausus õhutõrjepataljoni allohvitser vanemveebel Petri Tedrekull.

"Kõigepealt on kaitseväel vaja aru saada, milline droonitõrjesüsteem on piisavalt efektiivne, et see sobitub meie infrastruktuuri ja meie üksusi kaitsma. Selleks on vaja neid testida meie toodanguga, mis on sihtmärkdroonid. Seejärel on vaja hakata harjutama, sest droonitõrje on niivõrd uus turusegment. See turg ei ole kaugeltki välja arenenud," sõnas Krattworks müügijuht Karmo Saar.

Rutjale oli kogunenud eri riikide mundrimehi. Välispartnerid ei kommenteeri koostööd oma riigi kaitseväega. Kuid nad ütlevad, et pole lihtne leida firmat, mis toodaks odavalt ja kiiresti suures koguses sihtmärkdroone, mille arendus ajaga kaasas käib.

"Võib esile tuua toodet nimega Dart, mis neil on - bensiinimootoriga droon, mis kopeerib shahed-tüüpi, mida me näeme konfliktides. Võrreldes teistega, mis on elektritoitega, mis on suur vahe, teeb nende toote huvitavaks," sõnas Obsina AB esindaja Jonas Jonasson.

"Eelmine aasta saime endale kasutajate nimekirja 14 riiki. Lisaks nendele toodame veel luuredroone ja peibutusdroone. Siin oli enne juttu ka ründedroonidest. Ründedroonide kontseptsiooniga me tegeleme," sõnas Saar.