Reykjavik loobus ühinemisläbirääkimistest Euroopa Liiduga 2013. aastal pärast neli aastat kestnud kõnelusi, kui võimule tuli euroskeptiline valitsus, aga elukalliduse tõus ja sõda Ukrainas on huvi EL-iga liitumise vastu taas tõstnud, näitavad arvamusküsitlused.

Kui valijad toetavad läbirääkimiste jätkamist, vajavad EL-i liikmelisuse lõplikud tingimused heakskiitu teisel referendumil, samas kui "ei"-hääl lõpetaks läbirääkimiste taasalustamise katsed, ütles valitsus.

Paljud valijad ei ole kindlad, kas toetada EL-i liikmelisust või mitte, ja seetõttu võivad nad endas selgusele jõudmiseks kaheastmelist protsessi toetada, ütles Islandi ülikooli politoloogiaprofessor Olafur Thordur Hardarson. "Suur osa neist, kes pole veel lõplikult otsustanud, kas nad pooldavad liitumist või mitte, tahavad esimest referendumit, sest nad soovivad täpselt näha, millised oleksid potentsiaalse lepingu tingimused," ütles ta.

Umbes 400 000 elanikuga riigi liikmelisus laiendaks EL-i haaret kaugele Atlandi ookeani põhjaossa ajal, mil USA president Donald Trump püüab saada oma kontrolli alla Islandi ja Ameerika Ühendriikide vahel asuvat, aga Taanile kuuluvat Gröönimaad.

"Kuigi Island on muidugi väga väike riik, oleks Islandi lisandumisel EL-i kaardile omamoodi sümboolne tähendus," ütles Hardarson.

Islandi 63-kohalises parlamendis Althingis hääletas referendumi poolt 34 liiget, kaheksa oli selle vastu, 14 liiget jäi erapooletuks ja seitse puudusid.

Välisminister Thorgerdur Katrin Gunnarsdottir ütles märtsis Reutersile, et ta on optimistlik, et Island võiks EL-iga liituda juba 2028. aastal, ning et ta eeldab, et kalandus ja põllumajandus on läbirääkimiste kõige raskemad punktid.