Võimalik kõneluste taastamine toimub ajal, mil EL-i laienemise tempo näib kiirenevat. Brüssel töötab plaani kallal, mis võiks anda Ukrainale osalise liikmesuse juba järgmisel aastal. Hiljuti astus liikmesusele lähemale ka Montenegro, vahendas Politico. 

Island peatas läbirääkimised 2013. aastal ja praegune võimuliit lubas korraldada referendumi läbirääkimiste taasalustamise kohta 2027. aastaks. Samas on geopoliitiline olukord muutunud ning riik võib referendumi ettepoole tuua.

"Islandi parlament peaks kuupäeva teatavaks tegema järgmise paari nädala jooksul," ütlesid asjaga kursis olevad allikad. Kui islandlased toetavad kõneluste taaselustamist, võib riik liituda EL-iga enne teisi kandidaatriike.

Hiljuti kohtus Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Marta Kos Brüsselis Islandi välisministriga. 

"Vestlus laienemise üle on muutumas. See puudutab üha enam julgeolekut ja meie võime säilitamist tegutseda konkureerivate mõjusfääride maailmas. See puudutab kõiki eurooplasi," ütles Kos. 

Ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kohtus eelmisel kuul Brüsselis Islandi peaministri Kristrun Frostadottiriga. Von der Leyen ütles, et nende "partnerlus pakub stabiilsust ja prognoositavust ebastabiilses maailmas". 

Vestlus Islandiga sidemete süvendamise üle algas juba enne Trumpi ametisse naasmist eelmisel aastal. Ka üks EL-i ametnik ütles, et Brüssel on strateegiliselt olulisele riigile suuremat tähelepanu pööranud.

Eelmisel aastal hakkas Trump veel ihuma hammast Gröönimaa peale. Trump osales hiljuti Davosis Maailma Majandusfoorumil ja pidas seal ka kõne. Ta ajas mitu korda Gröönimaa ja Islandi omavahel segi.

Island asub strateegiliselt olulisel kohal Põhja-Atlandi ookeanis. Riigil pole sõjaväge ning tugineb oma julgeoleku tagamiseks NATO liikmelisusele. Islandil on kahepoolsed kaitselepingud USA-ga. Samas võib Islandi ees olla konarlik tee EL-iga liitumisel, suurim komistuskivi on  kalapüügiõigused. 

Siiski pärast Brexitit on olukord muutunud. Suurbritannia ja Islandi suhted on kalapüügi pärast olnud tihti pingelised. Kuna Suurbritannia ei kuulu enam EL-i, ei pruugi kalapüügiõigused tekitada enam nii palju probleeme.

See, kui kaua võimalik liitumine aega võtab, sõltub ka geopoliitilisest olukorrast. Riigis on juba kõrge elatustase ning liikmesus on Islandil eelkõige tähtis julgeoleku seisukohast.