Kriisiolukorra ja riigikaitse seadust on ettevalmistatud üle kuue aasta. Selle põhiline eesmärk on luua selgust, kuidas eri kriiside puhul juhtida ja tegutseda.

"Ta ühendab tsiviilkriisi ja riigikaitseliste kriiside juhtimise loogikad ja see omakorda annab palju parema pinnase nii riigile kui ühiskonnale olla valmis väga erinevateks väljakutseteks kriisides. Esmakordselt lisandus sinna sõjalisele kaitsele ka elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimepidevus," sõnas riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Mati Raidma (Reformierakond).

Seaduse poolt hääletas 64 riigikogu liiget. Vastu oli 14 saadikut, peamiselt Isamaast.

"Erinevad huvirühmad on tegelikult sellele tähelepanu juhtinud, et kas selle kõige kokku suunamine, erinevate kohustuste pealepanemine , siis kas ka nende kohustuste sisu muutub tegelikkuses ebamäärasemaks," lausus Isamaa esimees Urmas Reinsalu.

Seadus muudab ka seda, kes võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal meediaväljaandeid sulgeda. Kui seni oli sõjaolukorra ajal õigus ajakirjandust piirata peaministril ja üksikutel ministritel, siis nüüd laieneb see õigus valitsusele tervikuna, politseile, kaitsepolitseiametile ja kaitseväele. Eesti Meedialiit näeb selles tõsist probleemi informatsiooni levikule ning piiranguid on võimalik kergesti kuritarvitada.

"Öeldakse küll, et me hakkame piirama väga piiratud ulatuses informatsiooni ja kõige kriitilisemat ja kõige olulisemat, aga see praegune lai sõnastus võimaldab tegelikult mistahes informatsiooni kinni panna, sest see sõltub ametniku ja küllaltki madala tasemega ametniku tõlgendamisest," lausus meedialiidu juht Väino Koorberg.

Riigikaitsekomisjoni liikme Alar Lanemani (Reformierakond) hinnangul seadus hoopis vähendab juhuslikkust, kuna otsustajate ring on laiem. Eelnõu ettevalmistamisprotsessi meedialiitu ei kaasatud. Nüüd, pärast seaduse vastuvõtmist, on komisjon valmis nendega kohtuma.

"Meediavabadus ja sõnavabadus on riigi ja demokraatia püsimisel sama olulised kui tugev riigikaitse, nii et kohtume ja räägime üle. Loodame, et selgub, et ei ole midagi kahe silma vahele jäänud," ütles Laneman.

Meedialiit plaanib ajakirjandusvabaduse eest edasi võidelda presidendi ja vajadusel ka õiguskantsleri poole pöördudes.