Kolm Saudi Araabia lipu all sõitvat tankerit, lastiks kuus miljonit barrelit toornaftat, läbisid neljapäeval Hormuzi väina. See toimus vaid mõni tund pärast seda, kui USA president Donald Trump allkirjastas Iraaniga kokkuleppe eesmärgiga lõpetada ülemaailmseid energiatarneid häirinud sõda, kirjutab Reuters.

Liibanonis korraldasid aga Iisraeli väed neljapäeva hommikul uusi õhurünnakuid. Reuters märgib, et see tekitab kahtlusi, kui kaugele on Trump valmis minema, et sundida oma liitlast Iisraeli peatama pealetungi, mille ta on nüüdseks lubanud lõpetada.

Kolmapäeval allkirjastasid sõja lõpetamise vastastikuse mõistmise memorandumi nii Trump kui ka Iraani president Masoud Pezeshkian, mistõttu jõustus see oodatust kaks päeva varem. Lepe näeb ette Hormuzi väina viivitamatut avamist ning USA blokaadi lõpetamist Iraani sadamates.

Ehkki laevafirmade hinnangul võtab väina läbiva liikluse sõjaeelsele tasemele jõudmine veel aega, kuna ohutu läbipääsu tagamiseks tuleb miinid eemaldada, oli leppe mõju kohe märgata.

Laevad, mis varem võisid oma asukohta transpondereid välja lülitades varjata, edastasid nüüd asukohateavet ja olid valmis väina läbima.

Brenti toornafta hind langes veel kaks protsenti ehk alla 78 dollari barreli kohta, mis on madalaim tase alates lahingute algusest.

USA ja Iraani memorandumiga algab 60-päevane läbirääkimiste periood, et jõuda sõja lõpliku lahenduseni. 

Sõja alustas Trump veebruaris koos Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga.

Memorandumis nõutakse ka Liibanoni sõja lõpetamist

Läbirääkimistelt jäeti aga kõrvale Iisrael. Riik alustas märtsis sissetungi Liibanoni ja on üle riigipiiri tulistanud Hezbollah' võitlejaid taga ajades hõivanud suure osa Lõuna-Liibanonist.

Iraan on aga rõhutanud, et iga rahulepe peab hõlmama ka Liibanoni. Ka Trumpi allkirjastatud memorandumis nõutakse selgesõnaliselt Liibanoni sõja püsivat lõpetamist ning riigi territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse tagamist.

Kuna Liibanon on rahuprotsessi üks keerukamaid küsimusi, on Trump viimastel päevadel oma liitlase tegevust seal avalikult kritiseerinud. Ta süüdistab Iisraeli tervete hoonete tarbetus hävitamises ainuüksi eesmärgiga tabada üksikuid Hezbollah' võitlejaid.

Kaks Iisraeli ametnikku, sealhulgas üks Netanyahule lähedalseisev kõrge ametnik, ütlesid neljapäeval Reutersile, et Iisrael peab USA-ga läbirääkimisi eesmärgiga hoida oma vägesid Lõuna-Liibanonis ka edaspidi.

Kuigi nädala alguses, mil Trump leppe saavutamisest esmalt teatas, lahingud Liibanonis vaibusid, on need viimastel päevadel taas ägenenud ning jätkusid ka neljapäeva hommikul pärast allkirjade andmist.

Liibanoni riigimeedia teatel tabasid lõunaosa linnu õhu- ja suurtükirünnakud, milles hukkus vähemalt üks inimene. Reutersi ajakirjanikud kuulsid Beiruti ja selle lõunapoolsete eeslinnade kohal madalalt lendavat Iisraeli drooni.

"Iraan ja ameeriklased on lõpetanud. Hästi. Liibanonis pole see aga veel läbi," ütles Lõuna-Liibanoni linnast Nabatiehist Beiruti põgenenud Mohammed Doghman. Ta istus neljapäeval oma telgi ees ja kissitas silmi, et telefonist uudiseid lugeda. "Meile tuleks anda lõplik vastus: kas sõda on jäädavalt lõppenud või läheme selle juurde tagasi?"

Kõrge Iisraeli ametnik ütles Reutersile, et Iisrael peab Washingtoniga "visasid läbirääkimisi" Lõuna-Liibanonis vägede hoidmise üle. Iisrael ei kavatsevat oma seisukohtadest taganeda. Muuhulgas nõutakse õigust hoida sõjaväge piirkonnas, mida riik nimetab puhvertsooniks – Lõuna-Liibanoni läbivast Litani jõest lõuna pool.

Teine Iisraeli ametnik selgitas Reutersile, et kõneluste tulemus sõltub lõppkokkuvõttes sellest, kas Trump otsustab asja jõuga lahendada, ähvardades tagajärgedega, kui Iisrael ei järgi Iraani ajutise kokkuleppe tingimusi.

Netanyahu on aastaid uhkustanud enda ja Trumpi lähedase suhtega. See tõi Trumpi esimesel ametiajal kaasa suured nihked USA poliitikas Iisraeli kasuks ning päädis lõpuks ühise otsusega alustada sel aastal sõda Iraani vastu.

Trumpi ilmselge meelemuutus Liibanoni osas on aga ootamatult põhjustanud USA-Iisraeli suhetes viimaste aastakümnete ühe suurima lõhe. USA ja Iraani vastastikuse mõistmise memorandumit on Iisraelis kogu poliitilise spektri ulatuses laialdaselt taunitud.

"Peagi võidakse Iisrael panna valiku ette: kas säilitada sõjaline surve ja kaotada Trumpi diplomaatiline toetus või jääda temaga headesse suhetesse – seda aga vaid juhul, kui lõpetatakse või tõmmatakse koomale konflikt, mida paljud peavad riigi kõige pakilisemaks lahinguks," kirjutas neljapäeval The Times of Israel.