Äsja ilmunud Euroopa keskkonnaagentuuri raportist tuleb välja, et kuigi 85 protsendi Euroopa Liidu supluskohtade veekvaliteet on suurepärane, siis Eesti oma on üks Euroopa kehvemaid. Supluskohtade kvaliteeti hinnati neljas kategoorias: "halb", "piisav", "hea" ja "suurepärane".

"See raport ei anna päris head ülevaadet meie vee kvaliteedist. Me raporteerisime eelmisel aastal 65 supluskoha andmed ja kolmel nendest oli halb kvaliteet. Ma ei saaks öelda, et vee kvaliteet on halb," lausus terviseameti vee terviseohutuse juht Pilleriin Kalmus.

Vee kvaliteeti mõjutavad põllumajanduses kasutatavad väetised, suveajal enim aga supluskohtades paljunevad bakterid ja vetikad.

"Sõltuvalt sellest, mis bakterid need on, kas patogeensed või mitte. See sõltub ka sellest, kui palju ka meie ise reostame vett, kuna patogeensed mikroorganismid ei jää vees pikaks ajaks ellu. Kui nad on seal sees, siis see tähendab seda, et kusagil lähedal on saasteallikas," ütles Tallinna tehnikaülikooli keskkonnatehnoloogia teaduslabori juht Sergei Preis.

Kalmuse sõnul võiks rohkemate proovide võtmine Eesti positsiooni tabelis tõsta.

"Eestis ilmastikuolud on väga muutlikud – kui proov võetakse sellel hetkel, kui on väga suured vihmahood olnud, väga suur tuul või ei ole võetud kordusproove, kui proove võetakse vähe. Mõnes supluskohas võetakse neli proovi ühe hooaja jooksul ja mõnes võetakse neli tükki kuus," lausus Kalmus.

Supluskohtade saastumist mõjutab palju ikkagi inimtegevus.

"Selleks et reostamist vähendada, peaksid kodanikud jälgima olukorda, sest reostus iseenesest ei teki. Ta tuleb kusagilt kontrollimata allikatest. Inimesed võiksid lihtsalt näpuga näidata, kus nende arust see saastus tuleb vette," ütles Preis.

Sellel rannahooajal on Eestis suplejatele avatud 54 ujumiskohta.