Maria Peedi 200 teose hulgas on tikitud pildid, gobeläänid, maalid, kudumid ja Muhu pätid. Ta kujundas välja omanäolise "nõelmaali" tehnika, tikkides lapsepõlvemälestusi, Saaremaa maastikke, taluelu, külasündmusi, inimesi ja loomi. Maria oli taluperenaine, kolhoosi ajal lihtne vasikatalitaja ning kaheksa lapse ema, kelle loominguline kirg avaldus alles pensionile jäädes.

"Kui siis hakkas äkki ja siis plahvatas - muud ei teinud, kui ainult maalis, joonistas, tikkis, kudus. Pidev, pidev, pidev töö oli kuni surmalaupäevani," sõnas Maria Peedi poeg Olev Peet.

"Lihtsalt võttis riide näpuvahele, hakkas tikkima, ei mingi raami peal ega kuskil. Lihtsalt tegi järjest. Mis tuli välja, see tuli. Keegi ei teadnud enne, kui töö oli valmis, et mis sealt tuleb. Ta ise ka, tundub," ütles Maria Peedi pojatütar Kertu Viikmaa.

Maria Peedi looming jõudis Kondase keskusesse perekonnatuttava õhutusel, kes juhtus Oslos nägema üht sarnast, aga kutselise kunstniku näitust.

"Need nägid välja täpselt nagu Maria Peedi tikandid ehk siis tehnoloogia oli kõik sama. Ma mõtlesin, et miks mitte ka Eesti rahvale tutvustada nende seast võrsunud analoogset kunstnikku, kellest mitte keegi midagi enne ei teadnud," ütles perekonnatuttav Muhumaalt Irena Tammik.

Kunstiajaloolane Mari Vallikivi leiab, et praegu, kui kunstis kasutatakse tekstiili, kudumist ja tikkimist üha enam, on Maria Peedi looming jäänud teenimatult tähelepanuta.

"Ta tikkis ju mälu järgi, ka kõiki neid lapepõlves tehtud talutöid, elu-olu, üldse seda ümbrust. Ta on tegutsenud kui suur ajalookroonik, ise endale tõenäoliselt aru andamata, kui väärtuslikku materjali ta on suutnud luua," sõnas Vallikivi.

Maria Peedi tööde kõrval on Kondase keskuses välja pandud ka Harri Aeru, Hilda Vilde ja teiste tikkimismeistrite erakordne looming, millega saab tutvuda 31. oktoobrini.