Tartu ringkonnakohus jättis jaanuaris jõusse Tartu maakohtu eelmise aasta 11. veebruari otsuse, millega mõisteti Humal ja Pruunsild õigeks.

Prokuratuur otsust riigikohtusse edasi kaevata ei plaani.

"Prokuratuur analüüsis mõlema astme kohtulahendeid ja nendes olevat argumentatsiooni ning kõrvutas neid enda seisukohtade ja tõenditega. Kuivõrd ringkonnakohtu järeldused olid meile veenvad, otsustasime, et ringkonnakohtu otsust me edasi ei kaeba," ütles majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokurör Gerd Raudsepp.

Raudsepa sõnul tuli samuti arvesse võtta toimingupiirangu normi väga kitsast tõlgendamisruumi ja sellele esitatavaid kõrgeid tõendamisnõudeid. 

"Senine kohtupraktika suunab meid normi ja asjaolusid tõlgendama väga kitsalt, et tuvastada ametiisiku ja temaga seotud isiku vahetu ning oluline mõju. Tihtipeale nõuab see väga subjektiivset ametiisiku ja temaga võimalikus seoses oleva inimese omavaheliste suhete hindamist. Nendele tingimustele vastava suhte tõendamine võib olla kriminaalmenetluses vägagi keeruline," sõnas Raudsepp.

Ta lisas, et prokuratuuril on kohustus viia kohtu ette kriminaalasjad, kus kogutud tõendid annavad veendumuse, et toime on pandud kuritegu. "Kohus hindab seejärel tõendeid tervikuna ning annab neile sõltumatu õigusliku hinnangu. Õigusriigis on igati loomulik, et kohus ei mõista kõiki kohtu ette jõudnud inimesi süüdi, vaid lõplik otsus kujuneb kohtumenetluse käigus," ütles Raudsepp.

Prokuratuur süüdistas Humalat toimingupiirangu rikkumises ja Pruunsilda samale kuriteole kaasaaitamises. Süüdistus oli seotud Eesti Rahva Muuseumi (ERM) endise näitusemaja müügiga korporatsioon Sakalale, mille liige Pruunsild on.

Prokuratuuri süüdistuse kohaselt osales Humal abilinnapeana Tartu linnavalitsuse toimingutes ja tegevuses, mis puudutasid Tartus J. Kuperjanovi tänav 9 asuva kinnistu omandamisest loobumist ning seeläbi võimaldas Riigi Kinnisvara AS-il panna kinnistu avalikule enampakkumisele.

Süüdistuse järgi oli selline tegevus kantud Pruunsilla isiklikust huvist, et temaga seotud üliõpilaskorporatsioonil tekiks võimalus kinnistu Riigi Kinnisvara AS-ilt omandada. Humala osalemist kinnistuga seotud aruteludel ja otsuste tegemisel keelas toimingupiirang, sest ta oli Pruunsillaga seotud isik ning oli ühtlasi teadlik ka sellest, et see otsustus on Pruunsilla huvides.