Kuigi Ukraina on Venemaa energiarajatisi sihikule võtnud juba aastaid, on Ukraina droonide ja rakettide hulk kasvanud. See on võimaldanud Kiievil tabada naftatöötlemistehaseid isegi Tjumeni oblastis – ligi 2000 kilomeetri kaugusel Siberis – ning viia läbi suurrünnak Moskvale, kus hävis pealinna suurim naftatöötlemistehas. 

Ärilehe hinnangul oli 18. juunil toimunud rünnaku näol tegemist praeguse kriisi pöördepunktiga. 

20. juuni seisuga oli umbes 28 protsenti Venemaa naftatöötlemisvõimsusest rivist väljas, hindas Venemaa suure naftafirma Gazprom Neft endine strateegiajuht Sergei Vakulenko.

"Kõik see on tingitud Ukraina droonide arvu järsust kasvust," märkis Vakulenko. Ta lisas, et probleem ei seisne enam logistilistes raskustes ega turu tasakaalustamatuses, vaid otseses kütusepuuduses.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas teisipäeval, et esimest korda aastakümnete jooksul plaanib Venemaa hakata kütust importima. Ta lisas, et Moskva peab läbirääkimisi mitme riigiga.

Seda tohutut lünka suudaksid täita vaid kauged rafineerimistehased, näiteks Indias. Selliste tarnete meritsi kohalejõudmine võtaks aega nädalaid ja kurnaks veelgi Venemaa eelarvet, mille sõjakulud on juba niigi ammendanud, märkis WSJ.

Venemaa, mis oli kunagi üks maailma peamisi naftatoodete eksportijaid, on Ukraina rünnakute sagenedes keelanud kuudeks bensiini ja lennukikütuse ekspordi. Pühapäeval ütles Putin, et kaalub ka diislikütuse ekspordi keelamist.

Kütusenappus on Venemaal üleriigiline, kuid olukord varieerub kohati. Moskvas, mis on tavaliselt jäänud puutumatuks sõja mõjudest, on viimastel päevadel suletud palju tanklaid. Avatuks jäänud tanklates tuleb sageli tunde järjekorras oodata.

Mõnes provintsis, eriti Siberis ja Põhja-Kaukaasias, teatasid elanikud, et peavad tankimiseks ootama öö läbi või kauemgi. Siberis Irkutski oblastis hakkas valitsus kilomeetritepikkuste kütusejärjekordade äärde paigaldama teisaldatavaid tualette.

Suures osas Venemaal keelati bensiini tankimine kanistritesse ning autodele seati piiranguks umbes 20 liitrit korraga. Diislikütuse puudus ei ole veel nii terav, kuna Venemaa diislitöötlemisvõimsus oli algusest peale palju suurem.

Pinged kasvavad

Lääne-Venemaal asuva Orjoli oblasti võimud plaanivad lubada kütusemüüki ainult kohaliku registreeringuga sõidukitele ning sedagi vaid kord nädalas. Krasnodari krai tanklates on puhkenud kaklused kohalike ja lähedal asuvast Krimmist tankima saabunud juhtide vahel, sest okupeeritud poolsaarel peatati Ukraina drooniblokaadi tõttu kogu kütusemüük. Üks Krasnodari peamisi naftatöötlemistehaseid lasti pühapäeval õhku.

Üle kogu Venemaa on tekkinud improviseeritud normeerimissüsteemid – alates QR-koodidest kuni käsitsi koostatud nimekirjadeni.

"Kütusega seoses on selgelt tekkinud sotsiaalne kriis, mis võib muutuda poliitiliseks, kuid seni pole tõsiseid tagajärgi ilmnenud," ütles väljaannete Novaja Gazeta ja New Times analüütik Andrei Kolesnikov. "See süvendab väsimustunnet, mis muutub ajapikku ärrituseks. Kuna aga inimestel puuduvad hoovad olukorra muutmiseks, jääb neil üle vaid kiruda võime ja seda, et sõda ei lõpe."

Kütusenappus on muutunud igapäevaseks enne septembrisse kavandatud Venemaa parlamendivalimiste kampaaniaperioodi.

Kuigi keegi ei oota vabu ega õiglasi valimisi, pakuvad need venelastele platvormi oma rahulolematuse vaikseks väljendamiseks, ning Putin on surve all tagamaks, et valimiste näilist sujuvust ära ei rikutaks, täheldas WSJ.

Üks Moskva elanik rääkis, et tema naine pidi ootama bensiinijärjekorras üle kahe tunni, ja märkis, et see mõjutab kindlasti nende suhtumist võimudesse valimiste eel.

Nädalavahetusel tehtud avaldustes ei näidanud Putin mingit kavatsust sõlmida Ukrainaga relvarahu ja lükkas tagasi idee piirata Venemaa enda kaugmaarünnakuid. Kuigi selline kokkulepe lõpetaks Ukraina rünnakud naftatöötlemistehastele, ei vastaks see Putini sõnul Moskva huvidele, sest Venemaal on tema sõnul tulejõus ülekaal.

Kui algselt süüdistasid Venemaa ametnikud kütusenappuses spekulante ja paanikaoste, siis pühapäeval tunnistas Putin esimest korda, et puudus on reaalne.

"Probleemid autojuhtidele ja ettevõtetele on jätkuvalt alles. Paraku on tanklates järjekorrad ning mõnikord ei leia õiget marki bensiini," nentis Putin. "Mõistame ka raskusi, millega põllumajandusettevõtted ja talunikud suvehooajal silmitsi seisavad... Sellest sõltub saak."

Asjaolu, et kütuseprobleemist rääkis avalikult Putin – mitte madalama astme ametnikud –, näitab, kui tõsiseks on olukord muutunud, märkis Saksa Rahvusvaheliste ja Julgeolekuküsimuste Instituudi ökonomist Janis Kluge.

"Kriis on juba nii laialdane, et Putinil oleks ohtlik seda eirata," selgitas Kluge. "Muidu jääks mulje, et ta on reaalsusest täielikult irdunud. See näitab, et tegemist on tõsise probleemiga ja võimuladvik on mures."

Olukorra leevendamiseks tühistasid Venemaa võimud varasemad piirangud ja lubasid müüa madalama kvaliteediga kütust.

Moskva ajaleht Kommersant teatas teisipäeval, et Venemaa kaalub naftatöötlemistehastele loa andmist toota taas madalakvaliteedilist Euro-2 standardile vastavat bensiini, mis keelustati 2013. aastal. Euro-2 võib kahjustada kaasaegseid mootoreid, kuid sobib vanematele sõidukitele.

Kokkuvõttes on kütus Venemaal globaalses võrdluses endiselt suhteliselt odav: riigile kuuluvate konglomeraatide hallatavates Moskva tanklates müüakse bensiini alla 80 rubla liiter (ligi 90 eurosenti liitri eest). Sõltumatud tanklad hakkasid aga juba eelmisel nädalal hindu tõstma. Sama tegid taksojuhid ja transpordiettevõtted, kes peavad korvama kütusejärjekordades kaotatud aja.

Venemaa võimud reageerisid olukorrale sellega, et piirasid kütuse jaehindade statistika avaldamist ning alustasid haaranguid väidetavate spekulantide ja kokkuostjate tabamiseks.

Krimmi mustal turul müüvad spekulandid teadete kohaselt bensiini juba enam kui 500 rubla eest liiter (üle 5,50 euro eest liitri kohta). Siberis Tšita oblastis pakuvad spekulandid Venemaa sotsiaalmeediakontode andmetel kohti 48-tunnises kütusejärjekorras 35 000 rubla (umbes 390 eurot) eest.

Ukraina võttis Venemaa naftatöötlemistehased sihikule juba enam kui kolm aastat tagasi ning põhjustas eelmisel aastal mitmeid väiksemaid piirkondlikke kütusekriise. Toona parandas Venemaa kahjustused piisavalt kiiresti, et vältida süsteemseid seiskumisi.

Tänavu ületas aga Ukraina rünnakute tempo Venemaa võimekust oma tehaseid remontida. Seda ülesannet pärsivad niigi rahvusvahelised sanktsioonid, mis keelavad vajalike seadmete impordi. 

Ühe peamise Ukraina kaugmaadroonide tootja Fire Pointi tegev- ja tehnoloogiajuht Iryna Terehh sõnas, et kahe aasta eest poleks ta osanud Moskva kütusenappust oodata.

"Mulle tundub, et oleme võidukursil," lausus Terehh. "Me muudkui nokime ja nokime neid ja ma hakkan nägema valgust tunneli lõpus."