Mustamäe ja Õismäe vahel asuv Sinika talu on viimane maamärk ajaloolisest Kadaka külast, mille Tallinn laienedes nii-öelda alla neelas. 1923 aastal valminud juugendvilla tellis köögiviljakasvatusega heale järjele tõusnud Otto Kammal tuntud arhitektilt Karl Burmanilt.

Hoone viimane omanik oli Tallinna Linnatransport, kes sel kevadel hoone pea poole miljoni euro eest maha müüs.

"Nii palju, kui meie oleme siia ekspertiise teinud ja hinnapakkumisi võtnud ja vaadanud, siis umbes 1,5 miljonit on see vajadus, kui see korda teha. Me oleme pakkunud seda rendile, me oleme ka (linna)ametitele rääkinud. Näiteks on mõeldud, et noortekeskus võiks siia tulla, aga kõik taandub lõpuks raha peale," lausus Tallinna Linnatranspordi juhataja Kaido Padar.

Hoone uue omaniku Pepper Investiga ei õnnestunud "Aktuaalsel kaameral" rääkida. Äriregistri andmetel on Pepper Invest OÜ tegelik kasusaaja Hans Alter. Ta on ka turvasüsteemide ettevõtte GSM Valve OÜ juht ja omanik.

Ettevõtte soov maja lammutada on aga pahandanud paljusid ning villa kaitseks kogutakse allkirju. See on juba teine kord, kui rahvas asub villa kaitsele.

"1980-ndatel, siis kui siit läks ära kolhoosikontor ja siin olid ka korterid, inimesed elasid, see maja tehti tühjaks ja toonane täitevkomitee määras selle lammutamisele, puhkes selline torm, nõuti selle maja säilitamist," ütles arhitektuurifotograaf Risto Vähi.

Toona bussipargi klubiks renoveeritud hoone on linna laienedes sattunud keerulisse seisu, nüüd sobib see vaid ärihooneks.

"See on nii lärmakas asukohas ja ümbrus on täiesti muutunud. Elumajana ma päris ausalt seda ise ka ette ei kujutaks," nentis Vähi.

Arhitektuuriajaloolase Carl-Dag Lige sõnul on tegu Eesti tipparhitekti ainulaadse loominguga, mida paradoksaalsel kombel ei ole muinsuskaitse alla võetud, kuigi seda on kaalutud.

"See maja on suures osas oma mahtude ja põhikonstruktsioonidega säilinud autentselt. Lisaks sellele on interjööris säilinud vähemalt kaks ajaloolist ahju, seal on stukklaed, saali osas on isegi laeroset, kaunistus. Tervikuna on see arhitektuuriajaloo näide ajast, mil Eesti rahvuslik arhitektuur üldse tekkis," lausus Lige.

Pealinna muinsuskaitse on selle juhi Carolin Pihlapi sõnul kogu aeg olnud seisukohal, et väärtuslik hoone tuleb säilitada ning sellest on teadlik olnud ka hoone eelmine omanik, kes oleks võinud säilitamisnõude kirjutada müügilepingusse. Seda aga ei tehtud

"Lammutusloa taotlus on linnale esitatud, see on hetkel menetluses, vastust ametlikult välja ei ole läinud. Aga mina saan öelda seda, et linnaplaneerimise muinsuskaitseosakond sellele kooskõlastust anda ei saa," ütles Pihlap.

Muinsuskaitseametist öeldi, et praegu käivad ettevalmistused, et villa lähipäevil võtta pooleks aastaks ajutise kaitse alla.