Töötava paljulapselise emana on mul olnud hõlpsam asju e-poest tellida, selmet kulutada aega poes käimisele. Ent sellega on olnud üks häda. Postkontorid pannakse kinni enne mu tööpäeva lõppu. Lahendusena tegin lastele oma allkirjaga volitused, et nad võivad võtta vastu mis iganes sinna kontorisse tuleb ja nõnda igavesti. Asi selge: üks inimene saab anda kellelegi teisele voli enda nimel väga laiades piirides tegutseda.

Praeguseks on inimeste asemel ka ühtede ning nullide kombinatsioonid, tuntud ka tehisaru agentidena (AI agent) või eesti keele ilu toortõlke asemel kasutades – krattidena. Edaspidi kasutangi eestipärast sõna "kratt" AI-agendi asemel. Meenutuseks, et kratt on eesti mütoloogias inimese meisterdatud olend, kes töö ära teeb ja ka meie digiühiskonna arengukava räägib krativäelisest riigist, inglise keeles 'agentic state'.

Lihtsustatult öeldes saab anda kratile korraldusi teha midagi sinu enda asemel nii kitsa ülesandena kui ka väga laialdaste volitustega. Kratile saab anda korralduse vaadata ringi parima lahenduse leidmiseks ja teha hea tehing ära ka siis, kui sellise võimaluse peale krati meisterdaja ise poleks tulnudki. Olen teinud sedagi, et andnud lastele raha kaasa ja öelnud, et minge poodi ja ostke midagi tervislikku õhtusöögi valmistamiseks. Kui väiksematel lastel libises sel puhul vahel korvi ka mingi kiiskavalt E-värviline magus jõletis, siis teismelised suutsid teha isegi mu endaga võrreldes juba palju paremaid valikuid. Õnneks lähevad nii inimesed kui ka arvutavad masinad ajaga õkva paremaks.

Kratid aitavad inimestel ja ettevõtetel oluliselt kiiremini ära teha rea argiasju ja annavad nõnda aega meeldivamate, loomingulisemate, strateegilisemate või armastusväärsemate tegevuste tarvis. Võimalused on tohutult suured.

Me Eestis juba teame, et digitööriistad suudavad tõesti inimeste elu kergemaks teha. Näiteks on keskmiselt pool tundi aega kokku hoidnud ainuüksi paberallkirjalt digiallkirjale üleminek iga allkirja kohta. See ajavõit tuleb mitte ainult sellest, et enam ei pea kirja ümbrikusse panema, sellele marki kleepima ning siis kirja postkontorisse või kuskile kantseleisse viima, vaid ka näiteks sellest, et enam ei pea läbi kopeerpaberi trükkima või printerile tahmakassetti ostmas käima. Krattide kasutamisel oleks aja kokkuhoid mitte minutites, vaid päevades ja kuudes, mõnel juhul aastates.

Ka tehnoloogiliselt on kratte luua üha lihtsam, piisab arvutist ja mõningasest tehnilisest vilumusest, mida muu hulgas eesti.ai üle Eesti tasuta õpetamas käib. Ei ole mõeldav, et keegi suudaks kunagi kõikide agentide üle kontrolli pidada. Seega on käes päramine aeg korrastada õiguslikku poolt. Lihtsustatult öeldes on vaja korraldada nii, et kui kratt sinu eest koduseks õhtusöögiks tellimuse teeb ja selle eest ka sinu pangaarvelt maksab, on tegu ka toidu müüja jaoks muretu tehinguga. Et tema saab toidu eest raha kätte ja hiljem seda keegi ei vaidlusta, sest tehing on olnud õiguspärane. Loomulikult võib olla poes tellimuse vastuvõtjaks kratt ehk tehinguid teevad kratid omavahel. Seega peab konkreetsetel krattidel olema tehingu tegemiseks õigusjõud kellegi (eraisiku või ettevõtte esindaja) nimel tegutsemiseks.

Piltlikult öeldes peab tehingu teine pool nägema sarnaselt digiallkirjale numbrite (ja tähtede) hiljem muutmatut kombinatsiooni ehk sellist koodi, mis kinnitab, et see kratt tegutses selle inimese nimel sellel ajahetkel nendes raamides. See kood peab viima vastutuse kindlakstegemiseks päris inimeseni. Inimene vastutab. Krati kood viib inimese "päris" isikukoodini ning kui see inimene tegutseb ettevõtte nimel, siis ka selle õiguseni just selle ettevõtte nimel tegutseda.

Esmalt tuleb lahendada see, et tehisaru võib, nagu me hästi teame, hallutsineerida või võib mõni temast osavam kurjategev petiste poolt välja saadetud kratt olla teda pättusega keelitanud kulutama õhtusöögile 38 euro asemel 38 000 eurot. Mõistlik on sestap krati omanikust inimesele võimaldada ennetavat ja järelevaatavat kontrolli.

Esiteks, kõiki krati otsuseid inimese poolt kinnitamisega teha jätta ei ole mõistlik – nii kaotame kogu majandusliku või ka eraelulise efektiivsuse, mida tehisaruga automatiseerimine meile anda saaks. Appi tulevad kontrollitavad reeglid. Näiteks kui paberraha ajastul lapse poodi saatsin, püüdsin talle kaasa anda just nii palju raha, kui tundus mõistlik kulutada. Internetipangas saab panna e-arvetele piirsumma, millest suurema nõude puhul peab arveldusarve omanik kinnituse andma.

Krattidele saame samasuguse mehhanismiga anda täpselt nii palju "taskuraha" või muud voli, kui neil etteantud tööks vaja läheb. Kui raha liigutamiseks on kratil vaja suhelda mõne finantsteenusega, on järelikult piiranguid ja regulatsioone efektiivne paika panna seal. Kohendamist võib vajada näiteks Euroopa makseteenuste määrus, mille praegune variant ei näe veel kratte ette, aga järgmine ilmselgelt juba peaks.

Teiseks peame rääkima isikute ja ettevõtete andmete ja väärikuse kaitsest. Kui kratile antud volitus on laiem kui pelgalt õhtusöögiks poodlemine ja kui kratte on ühel inimesel loodud näiteks 50 000 ja nood suhtlevad tuhandete või miljonite teiste krattidega, kellest vähemalt osad võivad olla kurjategijate teenistuses, siis võib asi ruttu hapuks minna.

Lisaks omab iga kratt teie kohta üha enam tundlikke andmeid – kui ikka iga õhtusöögi juurde tellitakse ka pakk kondoome, siis ei tarvitse see krati meisterdanud (võib-olla isegi abielus) inimene olla huvitatud sellest, et too info kogu ilmarahva jaoks teada on. Võib-olla ongi mõni toimetus pannud kratid sääraseid infokombinatsioone välja otsima ja kokku kraapima. Seega tuleb lahendada ka andmekaitse, ärisaladuse ja küberturvalisuse küsimused, hoides vabadust ja ka inimeste vabadust vigu teha kõrge au sees.

Aga õnneks oleme me Eestis harjunud andma õigusjõudu enda nimel digitaalselt, oskame küberohtudele ja andmekaitseohtudele lahendusi leida ja ei karda riskida. Me oleme oma õigusruumi viimasel ajal jõudsalt tehisarupärasemaks uuendanud. Näiteks jõustuvad 1. jaanuarist 2027 automatiseeritud haldusmenetluse reeglid; digitaalsete ning "ülepõllu" nõusolekute täpsustamine ja kaasajastamine on teel.

Viimaks - krattide ehk AI-agentide konkreetse inimesega sidumine on samuti vältimatu järgmine samm, millele on hoogsalt tähelepanu juhtinud ka Eesti AI nõukoja ettevõtjad. Praktiline ja loogiline on Eesti ja Euroopa digitaalse identiteedi ja digikukrute süsteemi täiendamine nii, et inimene saaks enda krattidele kaasa anda digitaalselt allkirjastatud volitusi, mida agent saaks esitada näiteks maksete kinnitamiseks. Vastutus jääb ikka inimesele või ettevõttele, kelle nimel kratt müttab, ent kes on oma riskitaluvuse piires kratti eelnevalt ohjeldanud. Tegin äsja ÜRO-s esinedes ka maailma riikidele üleskutse, et tegelikult vajame üleilmset nii digitaalsete isikutunnistuste kui ka digiteenuste tunnustamise süsteemi, nõnda nagu oleme inimkonnana hakkama saanud paberite vastastikuse tunnustamisega.

Järgmisi eelnõusid juba valmistame, koodide õigusjõu avalikud arutelud algavad augustist, kõik on oodatud kaasa rääkima ja kaasa mõtlema. Selleks, et saada tehisarust kasud ilma kahjudeta ja et vähemasti avalikus sektoris ei tuleks kratilahendusi hiljem taas maksumaksja raha eest ümber tegema hakata, läheb meil vaja nii ettevõtjate, juristide kui ka teadlaste nõu. Mõeldes sellele, kui unikaalseid e-riigi teenuseid oleme Eestis siiani luua suutnud, olen kindel, et saame ka krattidele päitsed pähe nii, et nad meie hinge ära ei vii.