Leht leiab, et tulevikus saab määravaks mitte ainult relvastuse kvaliteet, vaid ka riikide võime kiiresti õppida ning uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta. 

Julgeolekuekspertide hinnangul ei pruugi tuleviku lahinguväljal enam määravat rolli mängida traditsioonilised relvasüsteemid, nagu tankid, hävitajad ja sõjalaevad, vaid hoopis odavad, massiliselt toodetud ning kiiresti arenevad tehnoloogilised lahendused.

"Sõjapidamise olemus muutub põhjalikult. Relvajõud peavad suutma kiiremini kohaneda, uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta ja kiiresti õppida. Kui me ei suuda kohaneda, ei suuda me ka edu saavutada," ütles Saksa kaitseväe juhataja Carsten Breuer. 

Samasugust häirekella lõi ka tema Hollandi kolleeg kindral Onno Eichelsheim.

"Sõja ajal muutub tehnoloogia väga kiiresti. Kui me ise ei muutu, muutudes kohanemisvõimelisemaks ja paindlikumaks, siis kaotame sõja esimestel nädalatel liiga palju territooriumi ja inimesi. Me küll kohaneme hiljem, kuid siis on juba liiga hilja," ütles Eichelsheim.

The Wall Street Journal kirjutab, et sõjaväelased, valitsused ja kaitsetööstusettevõtted ei ole ühel meelel selles, kas praegusi arenguid tuleks pidada revolutsiooniks, mis nõuab seniste sõjaliste doktriinide põhjalikku ümbervaatamist.

"Enamik sõjalisi arenguid, nagu praegused suundumused droonide ja täppislöökide kasutamisel, on on evolutsioonilist laadi. Keegi sea kahtluse alla püssirohu mõju sõjategevusele,  kuid see oli lahinguväljal kasutusel sadu aastaid kõrvuti rüütlite ja piigimeestega," ütles Carnegie rahvusvahelise rahu sihtasutuse vanemteadur Michael Kofman.

Leht kirjutab, et sõltumata sellest, kas tegemist on revolutsiooniga või mitte, nõustuvad peaaegu kõik, et sõjapidamises toimuvad kiired muutused. Üheks suurimaks muutuseks peetakse tehisintellekti kasutuselevõttu. 

Saksa tootja Helsingi valmistatud droonid patrullivad juba okupeeritud Lõuna-Ukraina maanteedel. Need otsivad sihtmärke ning asuvad pärast operaatori loa saamist neid iseseisvalt jälitama.

"Autonoomia on alles jõudmas lahinguväljale, kuid järgmise viie kuni kümne aasta jooksul kujuneb see suurimaks murranguliseks teguriks, kuna see on kõikehõlmav ja muudab põhjalikult seda, mis varem oli inimeste keskne lahinguväli," ütles Helsingi kaasjuht Gundbert Scherf. 

"Ma ei oleks üllatunud, kui aastat 2026 mäletataks veel sajandeid kui aega, mil saavutati sõjatehnoloogias suur läbimurre, võrreldav tulirelva ja muu sellisega," ütles USA tehnoloogiafirma Palantir tippjuht Louis Mosley. 

Oluline muutus puudutab ka relvahangete süsteemi. Ukrainas on kasutusele võetud uus mudel, mille kohaselt saavad rindel tegutsevad üksused edukate rünnakute eest niinimetatud punkte. Nende alusel võivad üksused tellida otse tootjatelt kiiresti uusi droone ja muid relvasüsteeme. See võimaldab relvi pidevalt täiustada, lähtudes lahinguväljal saadud kogemustest.

"Kui vastane on kohanemisvõimeline, loevad eelkõige arendustsüklite kiirus ja õppimisvõime, mitte tehnoloogia ise," lisas Mosley. 

Samas rõhutavad mitmed eksperdid, et traditsiooniline relvastus ei kao lähiajal kuhugi. Tankid, suurtükivägi, lennukid ja sõjalaevad jäävad ka edaspidi oluliseks, kuid neid tuleb kasutada koos uute tehnoloogiatega. Tehnoloogia aga areneb nii kiiresti, et ka kõige kaasaegsemad droonid võivad mõne kuuga vananeda.

"Kui me Euroopas otsustame hakata tootma miljoneid droone, selliseid, nagu valmistatakse Ukrainas ning need vananevad kaheksa kuuga, siis mida me nendega peale hakkama?" uuris Itaalia julgeolekuekspert Mauro Gilli.