Tartu avaturul on 90 müügikohta, kuid oma aiasaadusi pakkuvaid väikekauplejaid näeb aastatega üha vähem.

"Selliseid prouasid ja härrasid, kes korjavad oma koduaia põõsa tühjaks ja toovad enda kraami siia turule, on tõesti hooaja peal kümne ringis maksimaalselt," nentis turu tegevjuht Priit Värv.

Kui püsivat müügilepingut pole, tuleb leti taha pääsemiseks osta seitsmeeurone päevapilet. Lisaks kohatasule teeb väikekauplejatele muret konkurents suurte poodidega.

"Kaubanduspinda on ju Eestis rekordiliselt palju ja see muudkui kasvab. Suurte kettidega ja nende hindadega me võistelda ei jõua," ütles Värv.

Seda, et nii väikekasvatajaid kui ka kliente on vähemaks jäänud, tunnetavad valusalt ka aastakümneid turul kaubelnud inimesed.

"Jah, neid on ikka märkimisväärselt vähemaks jäänud. Vanad inimesed on kadunud eest ära ja ega neid asemele pole tulnud," tõdes väikekaupleja Piret.

"Ma arvan, et elu on kallimaks läinud ja kõik see turumajandus, et rent ja kohad, inimesed ei tule toime omadega," lisas samuti turul kaubelnud Raivo.

Turumüüja Beriti sõnul on see aasta olnud eelmisest aastast rahulikum.

Tartumaal oma kasvatatud kartuleid müüva Illari sõnul võis veel eelmisel sajandil müüa päevas tonni kartulit, kuid täna müüs ta lõunaks vaid mõne kilo.

"Iga aastaga jääb viletsamaks, muud midagi. Rahvast vähem ja sellega tuleb järjest väiksemat kogust kasvatada," ütles ta.

Turumüüjaid on lahkunud vähemasti Tartust kõvasti.

Uue põlvkonna kasvatajate seas on aiasaaduste müük kolinud üha enam sotsiaalmeediasse.

"Keegi ei viitsi enam tegeleda sellega ja peamiselt ongi Facebooki läinud see müük üle,"
tõdes Berit.

Samas leidis turu tegevjuht Värv, et turg tulevikus ei kao.

"Ka väikesed turud elavad ja vajadus on olemas, aga selge on see, et suurt turgu, nagu meil täna siin on – sellise jaoks vajadust Tartu linnal ei ole."

Kuigi turg peab oma pindala koomale tõmbama, hoiab turul käimise traditsioonil hinge sees uus põlvkond teismelisi, kes kasutavad suvevaheaega turulettide taga esimese ettevõtluskogemuse saamiseks.