Eesti tervishoiusüsteemi senise tasemega ülalpidamiseks on järgmisel aastal vaja suurusjärgus 150 miljonit eurot lisaraha. 2027. aastaks aastaks kasvab see summa aga juba 250 miljoni euroni.

Kui sügisel oli teadmine, et valitsus peab tervishoiu rahastamise arutelud ära juba vana aasta lõpus või nüüd uue aasta alguses, siis nüüd ütles Sikkut, et plaanib tervishoiu rahastamise teemaga minna valitsusse märtsis või aprillis.

"Taustaanalüüsid on olemas ning iseenesest said valitsuse jaoks aasta lõpuga koostatud ka materjalid või memorandum. Ega seal muud konfliktset või keerulist ei ole. Siis tuli juba õpetajate streik ja valitsus tegeles nende teemadega, arutasime, kuidas leida raha hariduse valdkonna jaoks," ütles Sikkut ERR-ile.

Ministri sõnul on iga kuu olnud arutelud, et valmistada ette eelarve läbirääkimisteks sügisel, osa sellest puudutab ka ajutise töövõimetuse hüvitisi, et kas hakata neid tõstma tervisekassast töötukassasse.

"Sellest otsusest sõltub natuke ka see, milline on vajadus täiendava siirde järele tervisekassas, nii et praeguse seisuga kaks valitsuse arutelu on toimunud, kolmas on aprilli alguses," lausus Sikkut.

Sikkut on käinud välja kaks võimalust, kuidas tervisekassale raha juurde tuua. Terviseministri esimene eelistus oleks, kui riik hakkaks tervisekassa asemel kinni maksma laste ravikulusid, nagu see on praegu mittetöötavate pensionäride puhul. Teine võimalus oleks võtta tervisekassalt ära töövõimetushüvitiste ja hoolduspäevade eest maksmine.

"Need lahendused on laual. Lõpuks ongi lihtsalt vaja valitsuse arutelu, et millise stsenaariumi järgi ning millises tempos me hakkame edasi liikuma. Ka see kevadine arutelu on samas teoreetiliselt nende lahendusvariantide üle, rahastamise otsused tehakse kõik eelarve ja riigi eelarve strateegia koostamise raames. Konkreetse rahanumbriga otsust ka tervishoiu jaoks me praegu kevadel ei tee," ütles Sikkut.

Sikkut ütles, et tervishoiu rahastamine on suuresti seotud ka riigi üldise majanduskeskkonnaga.

"Kui maksulaekumine väheneb ning eelarve üldine olukord on väga pingeline, siis on täiendavate kulude osas keeruline teha otsuseid. Kui keskkond on soodsam ja makse laekub paremini, siis tekib seda otsustamisruumi juurde. Mina näen pigem majanduskeskkonda, kui midagi, mis kas soodustab või võimaldab selle otsuse tegemist," lausus Sikkut.

Sõerd: maksude tõstmine peaks olema viimane lahendus

Sikkut esitab lähinädalatel valitsusele ettepanekud suurendada riigieelarvest sissemakseid tervisekassasse, mis praegu on puudujääki liikumas. Järgmisel aastal on hinnanguliselt puudu 150 miljonit eurot, et tagada tänasel tasemel arstiabi.

Näiteks tänavu kulub tervisekassal nö haiguslehtede välja maksmiseks ligi 160-170 miljonit eurot, ligi 400 miljoni võrra aitaks tervisekassa eelarvet suurendada otsus, et riik hakkab sotsiaalmaksu maksma ka laste eest. 

Endine rahandusminister Aivar Sõerd (Reformierakond) ettepanekuid mõistlikuks ei pea.

"Ma ei pooldaks maksude tõusu enne, kui on muud meetmed käsitletud. Sama, mis ma rääkisin, konkurents, ravimiturg, uute ravimite toomine kiiremini kui seni käib, ennetus, ka omaosalus ja ka veel, erameditsiini kontekstis ka tööandjad on kindlasti valmis panustama läbi eratervisekindlustuse;" lausus ta.

Sõerd soovitab kaaluda eratervishoiu senisest suuremat kaasamist, ka peab põhjendatuks omaosaluse suurendamist, kuigi rahvusvahelises statistikas paistab Eesti välja kõrge omaosaluse poolest.

Eesti 200 juht, välisminister Margus Tsahkna märkis, et küsimus tekib, kust ja kelle arvelt seda raha võtta.

"Tegelikult Riina Sikkut ütleb välja, et ta tahab riigieelarvest lihtsalt rohkem raha saada, aga kust sinna riigieelarvesse see raha tuleb, seda ta ju oma ettepanekutest ei ütle," märkis ta.

Tsahkna arvates tuleks tervishoidu senisest enam kaasata eraraha.

Valitsus hakkab tervishoiurahastamise ettepanekuid arutama lähinädalatel.