Praegu opositsioonis oleva nelja vasaktsentristliku erakonna koondtoetus oli 50,3 protsenti, samal ajal kui koalitsioonivalitsust toetas 47,7 protsenti vastanutest, selgus 24.–30. augustini 2984 valija seas läbi viidud küsitlusest, mille viis telekanali TV4 tellimusel läbi uuringufirma Novus.

Vahe oli 2,6 protsendipunkti, võrreldes eelmise Novuse küsitluse 6,9 protsendipunktiga, ning jäi veapiiri sisse. Samuti oli see väikseim vahe kõigis tänavu avaldatud valijaküsitlustes.

Alates 2022. aastast ametis olev peaminister Ulf Kristersson võitleb valimistel tagasivalimise nimel. Seni on peetud valimiste peaaegu kindlaks võitjaks Magdalena Anderssoni juhitavaid sotsiaaldemokraate.

Veel kaks nädalat tagasi oli vasaktsentristlikul opositsioonil teise uuringufirma küsitluse kohaselt kümneprotsendipunktine edumaa. Politoloogid nimetasid seda toona peaaegu ületamatuks vaheks, mida enne valimispäeva tasa teha.

Valimiskampaania keskmes on olnud Rootsi riigi rahastatava heaoluriigi, sealhulgas tervishoiu ja koolide säilitamine senisel tasemel, samuti elukalliduse küsimused ning julgeolek, sisseränne ja energiavarustus.

Samas on opositsioon endiselt lõhestunud küsimuses, millised erakonnad peaksid kuuluma sotsiaaldemokraatide juhitavasse valitsusse. Keskpartei ja Vasakpartei on kumbki välistanud valitsuses osalemise juhul, kui teine erakond sinna kuulub.

See võib omakorda viia pikkade koalitsiooniläbirääkimisteni ning vähemusvalitsuse moodustamiseni, kuhu kaasatakse juhul, kui vasakpoolsed võidavad, osa opositsioonierakondadest, kuid mitte kõik.

Parempoolsesse valitsusse kuuluv Liberaalne Partei kogus küsitluses 3,3 protsenti toetust, jäädes alla parlamenti pääsemiseks vajalikule nelja protsendi künnisele. Samas oli see erakonna parim tulemus viimaste kuude jooksul, mis annab valitsevale koalitsioonile lootust.