Tallinnas viibinud Ukraina president Volodõmõr Zelenski lubas teha Eesti ja teiste Ukrainat toetavate Euroopa riikidega koostööd selleks, et Venemaa naaberriikidesse kandunud Ukraina droonid kahjutuks teha.

Droonidealast koostöölepingut nimetas Zelenski "droonileppeks" (drone-deal).

Zelenski selgitas ERR-i ajakirjaniku Tatjana Gassova küsimusele vastates, et lepe ei puuduta ainult droonide ostmist, vaid näeb ette ka kogemuste vahetamist, spetsialistide koolitamist ja julgeolekukoostööd.

Zelenski rõhutas, et Ukraina teeb juba sellist koostööd oma partneritega Euroopas ja on valmis saatma operatiivselt oma eksperte koostöö edendamiseks.

Eesti allkirjastas küll tahteavalduse Eesti–Ukraina koostöö teemal, kuid mitte droonilepet.

"Eesti peaminister ja Ukraina president allkirjastasid 9. juunil ühisavalduse tõhustatud julgeoleku- ja kaitsekoostöö kohta. Tegemist on tahteavaldusega, milles kinnitatakse mõlema riigi poliitilist tahet hoogustada ja laiendada kaitsekoostööd, sealhulgas ka droonide teemal. Eesti eesmärgiks on tugevdada meie kaitsevõimet Ukraina teadmiste ja tehnoloogia toel. Kindlasti soovime rakendada Ukraina laia kogemust droonide valdkonnas," selgitas valitsuse meedianõunik Jevgenia Värä.

"Ühisavalduse näol on tegemist algusega, millele järgnevad konkreetsemad arutelud, täpsemad kokkulepped ja koostöö. Läbirääkimised veel käivad, mistõttu ei ole võimalik täpsemalt läbirääkimiste hetkeseisu ega ajajoont hetkel kommenteerida," lisas ta.

Kümmekond Eesti ettevõtet teeb Ukraina partneriga sõjalist koostööd või on seda alustamas, ütles kaitseminister Hanno Pevkur. (Reformierakond) Ühistootmine Eestis vajab Ukraina riigilt luba. Alles seejärel saavad Ukraina ja Eesti kaitseministeerium omavahel konkreetsetes projektides kokku leppida.

Luba Ukrainalt ootab Eesti valitsus ka näiteks lahinguvälja haldamise tehnoloogia suhtes. Hiljuti tõid ukrainlased Eestisse suurõppusele näiteks oma infosüsteemi Delta.

Välisminister Margus Tsahkna selgitas, et Eesti annab sõjalist abi Ukrainale kuni 0,25 protsenti SKT-st. Seni on see olnud Eesti ettevõtete toodang, mida Ukraina kasutada saab. Edaspidi peaks vorstil olema kaks otsa.

"Tulevikus me näeme, et osa sellest võiks minna läbi ühistootmise, ühisarenduste, mille tootmine võiks toimuda nii Eestis kui Ukrainas. Tekivad ühised ettevõtted, kus ka Eestil on omand lahenduste mõttes, arenduste võtmes. Ja me saame tulevikus selle teadmise, mis Ukraina sõjas saab, ka enda territooriumile," sõnas ta.

Ukrainaga koostööd tegev kaitsetööstusettevõtte Krattworksi müügijuht Karmo Saar sõnul hindavad nad Ukraina otsest lahingukogemust ja pärisoludes toodangu katsetamise võimalust. Tule ääres saavad ka näpud kõrvetada ja see on õpetlik.

"Seal tulevad välja meie toodangu vead. Kui me suudame vead ära parandada, siis suudame Eestit ka paremini kaitsta," sõnas Saar.

Kuidas koostöö tekib? Selgub, et oskuste ja kogemuse toomisega Ukrainast siia - võib öelda, et ettevõtja jaoks ongi juba vorstil kaks otsa.

"Inseneridest meile on tulnud mitmed sõjapõgenikud ja oleme neile tööd pakkunud. Teiseks on meie ridadesse sattunud inimesi, kes on reaalselt Ukrainas lahinguväljal sõda pidanud," selgitas müügijuht.

Läti ja Ukraina lepingu sõlmisid

Küll aga sõlmis leppe Läti, kui Zelenski kohtus Läti peaministri Andris Kulbergsiga.

Ukraina presidendi kantselei märkis oma hilisemas avalduses, et tegemist on juba kuuenda sedalaadi lepinguga, mille Ukraina on partneritega sõlminud. 

"Tänu droonikokkuleppele tekib Ukrainal ja Lätil mitmeid uusi võimalusi ühistootmiseks, eelkõige kaitsevaldkonnas, mis on kõikide julgeolekuohtude taustal elutähtis," seisis avalduses. 

"Läti aitab tugevdada Ukraina kaitsevõimet, pakkudes toetust nii droonide, õhutõrje kui ka raketitõrje arendamisel. Kokkulepe hõlmab kaitseotstarbelise varustuse tarnimist, Ukraina tootmise rahastamist, kahepoolse kaitsekoostöö edendamist ning tehnoloogiate, kogemuste ja teadmiste vahetamist, sealhulgas integreeritud õhutõrjesüsteemi rajamisel," kirjeldas Ukraina presidenti kantselei.

Kulbergsi sõnul pakub leping Lätile tehnoloogilist oskusteavet ja ühistootmisvõimalusi.

"Peame oma õhuruumi kaitsma ja keegi ei oska seda paremini kui Ukraina," teatas Kulbergs Zelenski ja teiste tippkohtumisel osalenud juhtidega antud ühisel pressikonverentsil. Ta lisas, et Ukraina sõjas on valdav osa Vene sõduritest hukkunud just droonirünnakute tõttu.

Pärast Tallinna tippkohtumist kirjutas Kulbergs sotsiaalmeedias, et kokkuleppe kohaselt saabuvad Ukraina droonitõrjeüksuste eksperdid Lätti "viivitamatult".

Eelmisel kuul teatas Zelenski, et droonikokkulepete vastu tunneb huvi ligi 20 riiki.

"Ukraina on huvitatud sellest, et igal Euroopa piirkonnal oleks piisav kaitse Venemaa ohtude vastu," märkis Zelenski sotsiaalmeedias.

Viimastel nädalatel on kõikide NATO-sse kuuluvate Balti riikide õhuruumi korduvalt sisenenud droonid, mis langeb ajaliselt kokku Ukraina intensiivistunud kaugmaa rünnakutega Venemaa energiarajatiste pihta. 

Ukraina hinnangul on nende vahejuhtumite taga Venemaa, mis muudab elektroonilise sõjapidamise vahenditega droonide lennutrajektoore.

Pärast Tallinna tippkohtumist tehtud ühisavalduses märkis NB8 nime all tuntud riikide rühm, et koostöös Ukrainaga keskendutakse lahingukogemuse rakendamisele, väljaõppele ja infovahetusele, samuti kaitsetööstuslikule ning tehnoloogilisele koostööle.

"Tervitame koostööd droonide ja muude lahinguväljal end tõestanud Ukraina tehnoloogiate vallas. Samuti hindame Ukraina valmisolekut jagada andmeid ning eksportida kaitsetööstust ja tehnoloogiat, et arendada ühistootmist Euroopa partneritega," seisis avalduses.