Avaliku dokumendiregistri kaudu jõudis võrdse kohtlemise valdkonnas tegutsevate vabaühendusteni (Võrdse kohtlemise võrgustik) ja võrdõigusvoliniku Christian Veske bürooni info, et justiitsministeerium on tellinud advokaadibüroolt Sorainen võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse (SVVVS) ühendamise eelnõu.

See pani asjaomaseid asutusi üllatuma, sest riigil valmis juba mais SVVVS-i ühendamise eelnõu, mis oli juuni keskpaigaks läbinud ka kaasamise ja riiklike institutsioonide kooskõlastusringi.

Samuti tekitas vabaühendustes küsimusi, miks tellis justiitsministeerium uue seaduseprojekti erasektorist.

"Justiitsministeeriumi poolt eelnõu ja seletuskirja kavandi tellimine väljastpoolt riigisektorit, seejuures väga lühikese teostamise perioodiga, tekitab paratamatult mitmeid küsimusi," kirjutavad vabaühendused justiits-, majandus- ja sotsiaalministeeriumile suunatud kirjas.

Näiteks huvitas vabaühendusi, kas Sorainenilt on tellitud täiesti uus eelnõu või senise eelnõu täiendus; millised muudatused on selles plaanis ja kas uue eelnõu valmimisse on plaanis kaasata ka vabaühendusi.

Samuti huvitas vabaühendusi, kas ja millisel määral puudutab uus eelnõu hierarhia kaotamist erinevate kaitstavate gruppide vahel, uute gruppide sissetoomist ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku pädevusi.

Kui ERR küsis justiitsministeeriumilt, miks loobuti juba valmisolevast seaduseprojektist, tuli avalike suhete nõuniku Ann Mäekivi vahendusel napp vastus: "Varasem lai eelnõu sai palju kriitilist õiguslikku tagasisidet. Uue eelnõu eesmärgiks on vastavalt põhiseadusele saavutada inimeste laiaulatuslik kaitse, aga ilma asjatu halduskoormuseta."

Samas lubas justiitsministeerium esitada eelnõu uuesti ka kooskõlastusringile, kus kõik huvigrupid saavad anda oma tagasiside.

Küsimusele, miks telliti seaduseelnõu väljastpoolt ministeeriumi, vastas Mäekivi, et selleks, et saada teine vaade seaduste ühendamisele ja EL direktiivi ülevõtmisele ilma halduskoormust suurendamata, ning arvestades justiitsministeeriumi õigusloomealast koormust, oli otstarbekas tellida seaduseelnõu erasektorist.

Sorainen esitas Mäekivi sõnul majanduslikult kõige soodsama pakkumuse.

"Lepingu maksumus on 16 000 eurot pluss käibemaks," sõnas Mäekivi.

Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõuga plaanitakse panna hetkel kehtivad võrdsusõiguste kaitse- ja edendamiskohustused kokku ühte seadusesse, kuna seaduste kohaldamisalad ja regulatsiooni detailsus on praegu erinevad.

Ühendseaduse eesmärk on tagada soolise võrdsuse edendamine ja inimeste võrdne kohtlemine ühistel alustel.