Eelnõus seisab, et rahumeelse kogunemise ja koosoleku pidamise õigust peetakse demokraatliku ja pluralistliku ühiskonna oluliseks eelduseks. Nii nagu täiskasvanutel, on ka lastel õigustatud õigused ja huvid. Rahumeelse kogunemise vabadus annab neile võimaluse väljendada oma seisukohti ja panustada ühiskonnaellu.

Lastel peab olema õigus moodustada ühinguid ja vabadus rahumeelseteks kogunemisteks. Vanusepiirangu seadmisel on lähtutud korrakaitselisest ja karistusõiguslikust vastutusvõimest. Korrakaitseseaduse järgi vastutab isik avaliku korra eest iseseisvalt alates 14. eluaastast. Enne seda vastutab lapse eest tema seaduslik esindaja.

Süüvõime tekib samuti 14. eluaastast. Sellesse vanusesse jõudnud noored inimesed peaksid olema suutelised avaliku koosoleku korraldaja vastutust kandma ning nõudeid täitma. Piiratud teovõimega täisealised isikud saavad avalikke koosolekuid korraldada vastavalt teovõime piiramise ulatusele.

Täiskasvanu ei peaks koosolekuid korraldama

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta rääkis, et muudatuse eesmärk on anda noortele rohkem võimalusi ühiskonnaelus kaasa rääkida ja oma seisukohti või muresid avalikult väljendada. "Noorte hääl on ühiskonnas oluline ja nende soov üheskoos kohtuda ei peaks sõltuma sellest, kas leidub mõni täiskasvanu, kes on valmis nende eest koosolekut korraldama," jätkas ta.

Pakosta nentis, et muudatus ei tähenda, et noored jäetakse koosolekuid korraldades omapäi. Lapsevanema säilib kohustus kuni lapse 18. eluaastani teha järelevalvet tema üle.

Samuti näeb eelnõu ette, et alaealiste korraldatud koosolekust tuleb alati politseile ette teada anda. "Nii teab politsei valvel olla ning vajadusel noortele kiiresti appi minna," selgitas ta.

Samas kehtib ka alaealiste korraldatud koosolekute puhul põhimõte, et avaliku koosoleku turvalisuse eest vastutab eelkõige selle korraldaja. Seega ei ole alaealised selles osas erand. "Kui anname noortele suurema vabaduse oma seisukohti väljendada, peame neile andma ka vastutuse selle eest, et koosolek kulgeks turvaliselt ning järgitaks avalikus kohas käitumise nõudeid," ütles Pakosta.

Viis näidata demokraatia elujõulisust

Eesti õpilasesinduste liidu juhatuse esimees Karl Erik Kirss rääkis, et muudatus on liidu vaatest üdini positiivne. "Meeleavalduste ja avalike kohtumiste korraldamine on üks viis näidata demokraatia elujõulisust," sõnas ta. Kirss lisas, et varasemas seadusandluses oli palju bürokraatiat, kui alaealine soovis meeleavaldust korraldada.

Siiski nentis ta, et alaealised ei soovi kuigi tihti meeleavaldusi korraldada. Kirss viitas paari aasta tagusele ajale, kui Rootsi aktivist Greta Thunberg meeleavaldusi korraldas. "Siis olid samamoodi nooremad kui 18-aastased need, kes seadusandluse nõuetest hoolimata meeleavaldusi tegid," selgitas ta.

Üldpildis näeb Kirss, et meeleavaldused on muutunud Eestis tavalisemaks. "On ehk rohkem polariseerivaid teemasid," pakkus ta.

Kirsi sõnul kaasneb muudatusega kaitsemehhanism ja toetus, et ka nooremad inimesed saavad meeleavaldusi korraldada. "Reaalset põhjust ei ole, miks ei peaks noor inimene saama samamoodi meelt avaldada kui täiskasvanud inimene," nentis ta.

Meeleavalduste korraldamisel on olnud käed seotud

Kirss ütles, et üldiselt võiksid erinevad noortevolikogud ja õpilasesindused rohkem meeleavaldamisega tegeleda. "Kui me suhtleme üle Eesti õpilasesindustega, siis käsitleme meeleavaldamise erinevaid vorme kui huvikaitse meetodit," rääkis ta. Kirss nentis, et needsamad 14-aastased avaldavad õpilasesindustes ja noortevolikogudes juba praegu oma arvamust. "Meil on lihtsalt seni olnud meeleavalduste korraldamisel käed seotud," lisas ta.

Kirss sõnas, et meeleavalduste puhul, mida korraldavad alaealised, on riigil ning politsei- ja piirivalveametil suurem kohustus silma peal hoida, et meeleavaldus jääks rahumeelseks. "Aga ma ei usu, et see on argument, miks 14-aastased ei peaks saama meeleavaldust korraldada," ütles ta.