Riik kärbib raamatukogudele mõeldud raamatute toetust

Kuigi raamatukogude kasutamine kasvab, kärbib riik järgmisel aastal raamatute ostmiseks mõeldud toetust. Kultuuriministeerium leiab, et väiksema rahaga peavad raamatukogud tegema karmimaid valikuid, Tallinn süüdistab riiki aga ebaõiglases rahastamises.
Raamatukogude külastatavus on tõusmas. Selle aasta menukid on näiteks Tõnu Õnnepalu "Tööpäev" ja Valerie Perrini "Minu kallis tädi". Mõlema teose tipujärjekord ulatus Südalinna raamatukogus 100 inimeseni.
"Näiliselt küll tundub, et inimesed on raamatukogud leidnud. Ka siis kui on majanduslikult keerulisemad ajad, siis on loomulik, et kes on suurem lugeja, siis ta tarbib raamatuid raamatukogust ja neid, mis ta koju ostab, siis nende suhtes on natuke valivam," ütles Tallinna Südalinna raamatukogu juhataja Tiina Põldmaa.
Kui raamat osutub menukiks, ostab raamatukogu eksemplare juurde. Järgmisel aastal muutub selle otsuse tegemine keerulisemaks, sest riik vähendab umbes 100 000 euro võrra toetust.
"See kindlasti mõjutab meie komplekteerimist. Selle võrra saamegi väärtkirjandust ka vähem juurde osta, kui seda vaja on. Peamine eesmärk on ikkagi mitmekesisust säilitada. Küllap seda jälgime, aga eksemplaride vähendamine on esimene koht, kus me hakkaksime kokku tõmbama," sõnas Põldmaa.
Kultuuriministeeriumi raamatukogunõuniku Ülle Talihärmi sõnul on rahvaraamatukogu kohaliku omavalitsuse asutus ning kui rahastus väheneb, peavadki raamatukogud tegema valikuid.
"Eks see seab ka ülesande kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogu komplekteerijale ja juhile, kes peavad siis tegema valikuid, võib-olla nimetuste arvu vähendama ja eksemplaride arvu pisut suurendama," ütles Talihärm.
Tallinna abilinnapea Monika Haukanõmme (KE) sõnul püüab linn kompenseerida riigitoetuse puudujäägi, kuid see pole jätkusuutlik.
"Näiteks lisaks riigitoetusele on sellel aastal 445 000 eurot lisatud, et teavikuid osta. Me tõsiselt pingutame selle nimel, et raamatuid oleks, aga me ei saa rahul olla selle olukorraga, kus lisaks sellele, et riigieelarve toetus järjest väheneb, rakendatakse Tallinna linnale veel ka ainsana koefitsienti 0,6 - et iga euro kohta, mida saab kõrval vald, saab Tallinna linn 0,6 eurot. Mis tähendab seda, et Tallinna linn oleks võinud sellel aastal saada riigitoetust ligi 650 000, aga me saime ainult 380 000 eurot," rääkis Haukanõmm.
Uus rahvaraamatukogu seadus peaks jõustuma jaanuaris, kuid kultuuriministeeriumi sõnul ei tähenda see raamatukogudele kohe uusi ülesandeid. Suurem muudatus tuleb 2028. aastal, kui peaks tööle hakkama raamatukogude ühine andmekogu.
"Loodame, et ületuleval aastal, kui ka raamatukogude andmekogu juba töösse läheb, siis loodame, et saame ka teavikute toetuse raha suurendatud riigieelarves ja me saaksime muuta ka teavikute toetuse metoodikat, et kohalikke omavalitsusi toetada," ütles Ülle Talihärm.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: "Aktuaalne kaamera"











