Kaubandus-tööskoda tegi valitsusele ettepaneku, et hinnatõusu kaasa toonud diislikütuse puhul võiks kütuse aktsiisi langetada madalamale tasemele. Nii on talitanud paljud Euroopa riigid ja meie naabrid.

"See ei korva tarbijate ja ettevõtjate jaoks kogu seda hinnakasvu, mis on kütusel olnud ja need põhjused on kõigile ju teada, need ei ole kuidagi maksunduslikud. Aga ta tõesti aitaks mingil määral leevendada olukorda. Kui palju kulud on kasvanud viimastel kuudel on ikkagi suured ja miljonites mitte mingisugused tähtsusetud numbrid," ütles kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Aastatagusega võrreldes on diislikütuse maailmaturu hind kaks korda kõrgem. Mootorikütus on paljudele ärisektoritele oluline kulu.

"Meie teenused on kindlasti kallinenud. Ja on täiesti kindel, et tootmisettevõtetele ja jaemüügiettevõtetele on see samuti äärmiselt oluline kulukomponent. Ja kui vanasti oli tavaks, et kütusefaktorit arvestati kord kuus, siis sellistes volatiilsuse tingimustes ei ole mitte mingisugust muud varianti, kui meie oleme läinud nädalapõhisele arvestusele. Nii et kütusehindade muutus muudab ka meie väljamineku hindasid iganädalaselt," ütles DSV Eesti juhatuse esimees Alvar Tõruke.

Lux Ekspressi juht Ingmar Roos ütles, et bussikütus maksab praegu üle 30 protsendi rohkem, kui nad tänavuseks prognoosisid. Ettevõte on juba korrigeerinud piletihindu. Kui novembriks kütuse hind ei lange, ootab bussiliine ees hinnatõus.

"Ainult piletitulust opereeriva ettevõttena me peame seda kulu mingil moel sõitjatele üle kandma. Ja kui me kevadel hinnatõusu vältisime, püüdluses siis selle järsu kütusehinna tõusu taustal reisijaid juurde saada, siis täna me tõesti mingil määral peame pileti hindasid tõstma. Võib-olla bussisõitjale arusaadavalt siis ütleme, et see suurusjärk Tallinn-Narva ja Tallinn-Pärnu liinidel täispileti hinna puhul saab olema umbes 50 senti kuni üks euro," ütles Roos.

Valitsuse hinnagul pole aktsiisi langetamine võimalik.

"Selline langetus miimummäärani on 210 miljonit terveks aastaks. See peab tulema millegi arvelt. Ühtepidi me saame ettevõtjate murest aru, teistpidi me peame vaatama üldist majanduse konkurentsivõimet ja riigi rahanduse olukorda ka," ütles kliimaminister Erkki Keldo.