Geopoliitilised pinged ja tootmisseisakud suruvad naftahinda üles

Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et naftaturul suurenesid korraga nii geopoliitilised kui ka ilmastikust tingitud tarneriskid ning rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind kerkis neljapäeval ligi kaks protsenti.
Brenti toornafta hind ulatus teisipäeva pärastlõunal ligi 105 dollarini barreli kohta. USA-s kaubeldava toornafta WTI hind on umbes 92 dollarit barreli kohta.
Analüüsifirma InTouch Capital Markets analüütikud märkisid, et naftahindade tõusule aitasid kaasa huthide uued rünnakud ja tormist tingitud tootmisseisakud Mehhiko lahe piirkonnas.
The Wall Street Journali teatel said huthide rünnakutes kannatada kaks Saudi Araabia lennujaama, sealhulgas pealinnas Ar-Riyadis asuv lennujaam. Saudi Araabia juhitud koalitsiooniväed teatasid seejärel, et hävitasid 82 huthide sõjalist sihtmärki.
Lisaks hoiatati rahvusvahelisi lennufirmasid Saudi Araabia õhuruumi kasutamise eest, välja arvatud Meka ja Mediina (islamimaailma kaks pühimat linna– toim ) kohal asuv õhuruum.
Lisaks püsivad riskid Pärsia lahel, kus kolmapäeval rünnati mitut tankerit. Kuna Pärsia laht on maailma naftakaubanduse jaoks väga oluline piirkond, võivad sellised rünnakud tõsta nafta hinda isegi juhul, kui tegelik naftatarne pole veel oluliselt vähenenud.
Samal ajal häirib tugev torm USA naftatootmist. Ühendriikide teatel oli kolmapäeva hommiku seisuga peatatud 511 619 barreli naftatootmine päevas, mis moodustab 25,08 protsenti piirkonna praegusest toodangust. Torm peaks reedel jõudma Mehhiko lahe põhjarannikule.
Naftahindade tõusu toetas ka USA toornaftavarude ootamatu langus. USA toornaftavarud vähenesid nädalaga 3,2 miljoni barreli võrra, 424,1 miljoni barrelini. Analüütikud olid samal ajal oodanud hoopis varude suurenemist 1,7 miljoni barreli võrra.
Toimetaja: Karl Kivil
Allikas: WSJ











