TEHIK-u direktor Margus Arm kinnitas, et tegemist oli inimliku üksiku eksimusega ning Eesti inimeste terviseandmed on kaitstud. TEHIK teavitab juhtumist ka inimest, kelle andmed ekslikult väljastati.

Viga avastati seoses esitatud teabenõudega, mis puudutas terviseandmete väljastamist PPA-le ja kaitsepolitseiametile (kapo) järelevalvemenetlustes. Seadus lubab terviseandmete väljastamist süüteomenetluses. TEHIK kontrollis andmete väljastamist ajavahemikul 1. jaanuarist 2025 kuni 14. oktoobrini 2026. Sel ajal väljastas TEHIK PPA-le kokku terviseandmeid 760 päringu alusel, millest vaid ühel juhul järelevalvemenetluses. Kapole sellel perioodil järelevalveks andmeid ei väljastatud. 

"See on väga kahetsusväärne juhtum ja palun selle eksimuse pärast vabandust. Töökorraldus peab aitama selliseid vigu ennetada. Sisekontrolliga tahame selgitada välja võimalikud puudused ja veenduda, et selliseid juhtumeid rohkem ei ole," ütles Arm.  

TEHIK soovib sisekontrolli kaasata ka sotsiaalministeeriumi siseauditi esindaja, et saada hinnang ka väljastpoolt asutust. 

Arm lisas, et kuna töökorraldus peab aitama ennetada ka inimlikke eksimusi, siis on soovitav kõigil tervishoiuasutustel üle vaadata, kuidas nad terviseandmete päringuid käsitlevad ja andmeid väljastavad. Inimeste terviseandmed peavad olema kaitstud sõltumata sellest, kas neid küsitakse TEHIK-ult, haiglalt või mõnelt teiselt tervishoiuasutuselt.  

Kõnealune kiirabikaart väljastati PPA-le 2025. aasta septembris. Politsei küsis seda, et hinnata, kas narkojoobes olnud inimese relvaloa kehtivuse suhtes võib esineda seadusest tulenevaid piiranguid. 

Järelkontrolli käigus jõudsid nii TEHIK kui ka PPA järeldusele, et see säte ei andnud piisavat alust inimese terviseandmete väljastamiseks ilma tema nõusolekuta.

PPA identiteedi ja staatuste büroo juhi Liis Valgu sõnul analüüsis politsei ka enda teenistuslikus kontrollis relvaloa menetluses terviseandmete kasutamise õiguspärasust.

"See konkreetne päring ei kajastunud PPA teenistuslikus kontrollis, kuna oli tehtud varasemalt. Tegemist oli relvaloa järelkontrollis tehtud päringuga, mille puhul oleks menetleja pidanud pöörduma tervishoiuasutusse ja küsima arsti hinnangut, kas esineb relvaluba välistavaid asjaolusid," ütles ta.

Valk selgitas, et politseil on õigus relvaloa kehtivuse perioodil ohumärkide ilmnemisel tervishoiuasutuselt hinnangut küsida.

"Pärast Lihula traagilist juhtumit, kus tulistajal oli kehtiv relvaluba vaatamata tõsistele vaimsetele probleemidele ja tugevatoimelistele ravimitele, hakkas politsei tegelema süsteemsema relvaomanike järelkontrolliga. Need olukorrad ei ole sagedased, ent kui relvaomanikul esinevad narkootikumidega seotud juhtumid või vaimse tervise probleemidele viitavad väljakutsed, siis küsib politsei lisaks kehtivale tervisetõendile arsti uut hinnangut. Selle eesmärk on hoida ära olukord, kus relvaomanikul on vahepeal tekkinud tervisehäire, mis võib otsesesse ohtu panna nii tema enda kui ka kellegi teise elu," selgitas Valk. 

Kehtiva tervishoiuteenuste korraldamise seadus lubab tervise infosüsteemist inimese nõusolekuta andmeid väljastada süüteo- või kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks. Järelevalvemenetlus üksi sellist õigust ei anna. 

Kehtiva õigusruumi täpsustamiseks on riigikogus menetluses valitsuse esitatud eelnõu, mille järgi saaks politsei kriminaalmenetluses inimese nõusolekul tema terviseandmeid koguda ja kasutada. Ilma nõusolekuta oleks andmete saamiseks arstilt või tervise infosüsteemist vaja kohtu luba. Kohus saaks loa anda ainult siis, kui andmed on kuriteo uurimiseks hädavajalikud, kuriteo raskus ja iseloom õigustavad nende saamist ning inimese privaatsust ei kahjustata põhjendamatult.