Kui loetud oli 98,87 protsenti häältest, kuulutas Brasiilia valimiskohus (TSE) Lula matemaatiliselt valituks. 

Lula kogus 51,79 protsenti häältest Bolsonaro 48,21 protsendi vastu. See edumaa on suurem kui 2022. aastal, mil alistati Flávio isa, endine president Jair Bolsonaro.

See oli üllatav tulemus, sest esimest korda pärast Brasiilia demokraatia taastamist suutis esimese vooru kaotanud kandidaat seisu ümber pöörata ja presidendivalimised võita.

Edukale tulemusele eelnes Lula toetajate laiaulatuslik sotsiaalmeediakampaania ning tänavameeleavaldused, kus osales sadu tuhandeid inimesi Brasiilia suurimates linnades, sealhulgas Rio de Janeiros ja São Paulos.

Valimispäeval oli valimisaktiivsus kõrge ning hääletamisel mitteosalenute arv vähenes esimese ja teise vooru vahel rekordiliselt pärast 1989. aasta demokraatlikke presidendivalimisi.

Päeva saatsid aga vastuolud. Lula kampaanimeeskond väitis, et valijaid takistati, sest mitmes linnas, näiteks São Paulos ja Kirde-Brasiilia Salvadoris, nappis busse ning inimestel oli raske valimisjaoskonda jõuda.

Flávio Bolsonaro meeskond nõudis omakorda Lõuna-Brasiilia halbade ilmaolude tõttu hääletusaja pikendamist. Lõpuks pikendaski ülemkohus hääletamist kahe tunni võrra.

Jair Bolsonaro viibib praegu vahi all, sest 2025. aasta septembris mõisteti endine president süüdi riigipöördekatses, mis korraldati pärast 2022. aasta valimiskaotust Lulale.

Lula jääb ametisse kuni 2030. aastani.