"Ma ei ole kursis niisuguste ametlike palvetega, aga see, et kõikidele ei pruugi meeldida Eesti sõnumi sisu või stiil, ei ole minu jaoks mingisugune üllatus. Seda on olnud läbivalt ja tuleb ikka ette. Tuleb ka edaspidi ette. Aga et keegi oleks teinud ametlikult ettepaneku Eestil vaikida, sellega ma kursis ei ole. Ja võib-olla ei ole ka seetõttu, et selline ettepanek saaks alati ja igal juhul tagasi lükatud," ütles Vseviov ERR-ile.

"Eesti hääl on meie olulisim trumpkaart, olulisim relv rahvusvahelises poliitikas osalemiseks. Ja kuigi seda häält tuleb kasutada targalt ja mitte iialgi räusates, siis sellest häälest loobumist ei tohiks me kunagi isegi mitte kaaluda. Ja ma usun, et kõik riigid – nii meie sõbrad kui need, kes on meie suhtes vähemsõbralikud – teavad seda, ja seetõttu ametlikult niisugust ettepanekut vähemalt praeguses situatsioonis nad esitanud ei ole," lisas ta.

Vseviov ei öelnud, et ka mitteametlikult oleks taoline palve edastatud, aga ka ei välistanud seda. "Mitteametlikult räägivad ju inimesed kogu aeg ja ikka, ja eks seda, kui me mõne ettepaneku teeme, mis teistele ei meeldi, ja see teenib teiste poolt kriitikat, see on tavaline igapäevane asi. Sellest ma eraldi, ausalt öeldes, mingisugust uudisväärtust ei oska leida," sõnas Vseviov.

Vseviov märkis, et Eesti üldised ametlikud positsioonid julgeolekuolukorra teemal on olnud täpsed, tabavad ja näinud tulevat ka ette.

"See ei ole juhus, et pärast suure sõja algust 24. veebruaril 2022 terve rida maailmaliidreid osundas, et oleks pidanud Eestit ja teisi Balti riike varem kuulama. Meie erinevad kõneisikud räägivad erineva kaalukusega. See sõltub alati ajast, hetkest ja sellest, kes parajasti on kõnelemas. Kuid selle sõnumi sisu, mis puudutab Venemaad ja tema olemust ja seda, mida Venemaa kujutab endast Euroopa ja euroatlantilise ruumi julgeolekule, selle osas on Eesti sõnum olnud täpne," ütles Vseviov.

Kas Eesti peaks siis oma seisukohtade väljendamisel kuidagimoodi tooni maha võtma?

"Kõike seda, mida rahvusvahelisel areenil meile ja meie kohta öeldakse, tuleb võtta arvesse ja analüüsida, aga oma häält peame kasutama nõnda hästi kui suudame, ise oma peaga mõeldes – mõeldes mitte ainult Eestile, vaid mõeldes ka tegelikult laiemalt Euroopale, rahvusvaheliste suhete süsteemile, meie liitlasruumile," vastas sellele küsimusele Vseviov.

Vseviov ütles, et ei soovita Reutersi artiklist põhjapanevaid järeldusi teha, sest tihti jõuab meediasse vaid killuke sellest, mis tegelikult kinniste uste taga toimunud on.

Vseviov ei soovinud teha järeldusi, kas USA ja Venemaa suhete teatava soojenemise taustal on USA suhtumine Eestisse ja Balti riikidesse kuidagi muutunud.

"Ma USA hoiakute ja hinnangute kohta soovitan küsida USA ametlikelt esindajatelt, ei ole minul kohane ette kujutada või kommenteerida, asuda suuvoodriks teistele riikidele. Minule tundub nõnda, et kõige targem USA poliitika Eestile on täna ühtviisi see poliitika, mis on tark Euroopa vaates. Euroopa peab tõusma omale kahele jalale, seisma enesekindlalt oma julgeoleku korraldamise eest ja siis on lootus, et Ameerika Ühendriigid, meie liitlasena, seisavad ka meie kõrval," ütles Vseviov.

"See aeg, mil vaid Washingtonis müts peos palumas käies oleks lootus saada ameeriklasi tegema meie eest meie asju, on möödas. Ja mulle tundub, et praegu sellise tegevuse harrastamine viib sootuks kontraproduktiivsete tulemusteni, see tähendab, et see lausa ärritab Ameerika Ühendriike. Selline on minu mulje. Ja seetõttu peame me säilitama rahu, peame ajama Euroopa asju siin Euroopas, ise julgema mõelda strateegiliselt ja suhtuma Ameerikasse pragmaatilise, tasakaaluka liitlasena, kes ei pea minema paanikasse igast seal välja öeldud mõttest või sealt tulevast ettepanekust, küll aga rahulikult, ütlema vastu, mis on meie vaated ja mis on meie ettepanekud," lisas ta.

"Midagi ei ole teha, Venemaa on meie naaber – tõsi, ta on ka Ameerika Ühendriikide naaber, küll teiselt poolt sealt kaugelt Alaska juurest, aga Euroopale on ta vahetu maismaapiiri omav naaber. Ja see, et meil on oma Venemaa poliitika, et me soovime, et Venemaa läheks tagasi Venemaale ja püsiks seal, seda ei ole põhjust häbeneda. Seda tuleb julgelt ja ausalt öelda nii avalikkusele kui liitlastele, tegelikult ka kogu maailmale. Ja et parim viis, kuidas sellisesse punkti jõuda, kus Venemaa on tagasi Venemaal, on läbi Ukraina ühemõttelise toetamise ja agressiooni hinna ühemõttelise tõstmise. Kõik poliitikad, sammud, signaalid, mis viivad vastupidises suunas, peaksid saama mitte meiepoolse paanika või mingisuguse hüsteerilise kommunikatsiooni osaliseks, vaid saama tasakaalukalt ja rahulikult argumentidega ümber lükatud," rääkis Vseviov.

"Aga lõppeks ajavad teised riigid oma poliitikat lähtudes nendest soovidest ja huvidest, mille nad endale otsustavad valida, meie asi on ajada enda poliitikat – ja enda poliitika all ei pea ma silmas mitte kitsalt Eestit, vaid Euroopat, mille poliitilisse tuumikusse peab Eesti pürgima, et seal siis ka püsida," ütles Vseviov veel.

Pikaaegne välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov teatas eelmise nädala neljapäeval liitumisest Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga ning kandideerimisest riigikogu valimistel. Sel pühapäeval toimuval sotsiaaldemokraatide volikogul saab temast eeldatavasti ka erakonna peaministrikandidaat.

Uudisteagentuur Reuters kirjutas reedel mitmele anonüümsele allikale viidates, et USA on palunud Balti riikidel Venemaa teemal tooni maha võtta ning vähendada avalikes sõnavõttudes Venemaast lähtuva ohu rõhutamist.