Viljandi muuseumi näituse kuraator Kristjan Mändmaa ütleb, et "Ärkamine nõidusunest" on Johann Köleri 1864. aastal maalitud programmiline poliitiline teos, mille mõõdudki on erakordsed - 4,3 korda 3,2 meetrit.

"Siin me näeme siis Saksa junkrut, kes on tunginud hauakambrisse ja kergitanud kirstukaant. Sealt piilub välja Eesti neid, kes on olnud 700-aastases orjapõlves ja junkur üritab tema kaelast siis kätte saada amuletti, mis peaks sümboliseerima eestlaste maad. See oli suur küsimus tollel ajal, kuna eestlastel ei olnud maad ja sakslased hoidsid seda oma käes. Siis see tundus Kölerile tohutu ebaõiglus ja see oli tema viis sellega võidelda. Aga töö tekitas tollel ajal suuri skandaale. Baltisaksa ajakirjandus oli täielikult marus, ähvardasid Kölerit. Ja legend räägib, miks see pilt on kadunud, ilmselt baltisakslased tegid mingi kurikavala nipi ja hävitasid selle ära," rääkis Viljandi muuseumi näituse Köler 200 kuraator Kristjan Mändmaa.

Viljandi muuseumi programmijuht Signe Susi ütleb, et Köleri juubeliaastal jõudis Viljandi publiku ette kolm suurt näitust, mida saatis erakordne publikumenu.

"Kondase keskuses pea 11 000 külastajat, Rüki galeriis 2500 külastajat ja Viljandi muuseumis ma arvan et tuleb üle 13 000 külastaja selle aja jooksul," sõnas Viljandi muuseumi programmijuht Signe Susi.

Muusikapedagoog ja orkestridirigent Harry Illak oli seotud ka Köleri 190. sünniaastapäeva tähistamisega, sealtmaalt on tema huvi suurmehe elu ja loomingu vastu aina kasvanud.

"Minu jaoks on ka nüüd kõigi nende siinkäimiste järel see pilt Kölerist ja Köleri loomingust muutunud oluliselt teistsuguseks, mis ta oli kümme aastat tagasi," ütles Illak.

Tehisaru abil taastatud Köleri suurteost "Ärkamine nõidusunest" saab Viljandi muuseumis vaadata veel ka pühapäeval.