1. jaanuarist jõustuva kaitseväeteenistuse seaduse muudatusega kehtestatakse kutsealustele vähemalt B1-tasemel eesti keele oskuse nõue. Selle tagamiseks on valminud valitsuse määrus, mis loob ühtse menetlusraamistiku kutsealuste keeleoskuse kontrollimiseks ja keeleõppe korraldamiseks.

Seletuskirja kohaselt on uue nõude eesmärk tagada, et ajateenijate keeleoskus võimaldaks neil ohutult ja tulemuslikult osaleda eestikeelses sõjalises väljaõppes.

Kutsealuse keeleoskuse taset ei pea igaüks eraldi tõestama tulema, sest esmalt kontrollitakse andmeid riiklikest registritest.

"Kaitseressursside amet (KRA) tuvastab kutsealuse keeleoskustaseme esmalt Eesti hariduse infosüsteemi ja testide andmekogu andmete põhjal. Selline lahendus võimaldab vältida olukorda, kus kutsealune peab sooritama tasemeeksami üksnes selleks, et tõendada keeleoskust, mis on riigi andmekogudes fikseeritud," seisab seletuskirjas.

Kui andmetest keeleoskust tuvastada ei õnnestu, suunab amet kutsealuse riiklikule eesti keele B1-taseme eksamile, mida korraldab haridus- ja noorteamet. Enne keeleõppesse määramist hinnatakse vajadusel isiku tegelikku taset eraldi tasemetestiga, mille praktilise korralduse eest vastutab Integratsiooni Sihtasutus.

Keelt saab õppida ka veebis

Riik tagab nõutava keeleoskuseta kutsealustele tasuta keeleõppe ühe korra. Õppemahud sõltuvad alustajate tasemest ja ulatuvad 100 akadeemilisest tunnist kuni 250 tunnini.

Kuna kõigil pole võimalik traditsioonilises kontaktõppes osaleda, nähakse ette ka veebipõhise õppe võimalused. "Keeleõpet võib korraldada kontaktõppe ja veebipõhise õppe kombinatsioonina. Selline paindlikkus on vajalik eelkõige juhul, kui kutsealuse elukoht, õppekoha kaugus või muud praktilised asjaolud raskendavad tavapärases kontaktõppes osalemist," leiavad seletuskirja autorid.

Kuna kursustel ja eksamitel osalemine võib tähendada lisakulusid, on seadusega ette nähtud ka sõidu- ja toidukulude hüvitamine. Näiteks makstakse kontaktõppes osalemise korral 15 eurot iga läbitud loengu eest (kokku kuni 150 eurot kogu kursuse eest) ning välismaalt tulevatele kutsealustele suuremas summas.

Pärast riigi korraldatud keeleõppe läbimist suunatakse kutsealune harno korraldatavale tasemeeksamile, et hinnata, kas seatud keeleoskuse eesmärk on saavutatud.

Seletuskirjas selgitatakse, et kui kutsealune ei saanud mõjuval põhjusel keeleõpet nõutud mahus läbida, võib KRA teha uue otsuse keeleõppe jätkamiseks.

"Sellega välditakse ebaproportsionaalset olukorda, kus mõjuval põhjusel õppes mitteosalenud kutsealune peaks kohe liikuma iseseisva keeleõppe etappi. Kui kutsealune ei läbi riigi korraldatud keeleõpet ette nähtud ajal ja mahus või ei soorita tasemeeksamit vajalikul tasemel, tuleb kutsealusel läbida keeleõpe iseseisvalt ühe aasta jooksul, valides ise sobiva õppeviisi ja keeleõppeasutuse. Pärast määratud lisatähtaja möödumist suunatakse kutsealune uuesti B1-taseme eksamile," sedastab seletuskiri.

Määruse rakendamise kogukulu riigieelarvele on hinnanguliselt ligikaudu 400 000 eurot aastas, mis katab nii eksamid, keelekursused kui ka kaasnevad hüvitised.