Eelmisel aastal kaotasid Eesti inimesed petturitele ligi 30 miljonit eurot. Vaid paaril protsendil õnnestus väljapetetu tagasi saada. Nüüd võttis riigikogu vastu seaduse, mis annab pankadele võimaluse kahtlaseid makseid ajutiselt peatada, suhelda politseiga ja finantsasutuste vahel infot jagada.

Pangaliidu pettuste tõkestamise juht Sandra Horma ütles, et muudatus ei pruugi igas kliendis esialgu rõõmu tekitada, sest enamjaolt on isikud veendunud, et nad tahavad tehinguga lõpuni minna. Ta selgitas, et pangad tahavadki päästa inimesi just nendes olukordades, kus pangale on selge, et inimene suhtleb petturiga.

Ebatavaliselt suured summad

Pank saab pidurit tõmmata näiteks juhul, kui tegemist on ebatavaliselt suurte summade saatmisega uuele saajale. Kuid igas olukorras nad sekkuda ei saa.

Näiteks hakkas 2026. aastal oluliselt suurenema sularaha väljavõtmine ja kasutamine. "Väga raske oli pangakontorites midagi teha," nentis Horma. Ta rääkis, et on olnud ka juhtumeid, kus inimene ütleb, et tal on vaja oma korter maha müüa, sest ta kolib Venemaale ja saab seal meditsiinilist abi.

Oktoobris tegi Euroopa Kohus otsuse, et kui pettur teeb rahaülekande ohvri nõusolekuta, peab vastutust kandma ka pank ja oma kliendile raha tagastama. Kuigi otsust peetakse märgiliseks, ei näe õiguseksperdid, et hüvitamisi Eestis edaspidi rohkem ette tuleb.

Kui klient petturit usaldab, ei vastuta pank

Vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko ütles, et kui kliendile helistatakse ja ta oma turvameetmed sisestab ning annab need petisele üle, pole panga vaatest tegemist autoriseerimata maksega, sest klient on ise usaldanud kedagi, keda ta ei tohtinud usaldada.

Pettuste paremaks tõkestamiseks kaaluti Eestis veel mõni kuu tagasi, et Smart-ID paroole ei saaks inimene poolelioleva telefonikõne ajal sisestada. Kuigi lahendus on nüüd valmis, loobuti sellest, kuna kliendid eelistavad turvalisuse asemel mugavust.

Smart-ID looja Kalev Pihl rääkis, et kui sõpruskond saab kokku ja otsustab koos piletid osta, peavad nad tegema makseid või neid kinnitama. "Kui samal ajal oleks WhatsAppi või Messengeri kõne lahti, sulgetaks see ära. "Nad ei saaks kasutada neid samu kõne teenuseid selleks, et teha protseduure seal," selgitas ta. Pihl nentis, et leidis selliseid kasutusjuhtumeid rohkem kui esialgu ootas.