Ermistu on Eestisse kavandatud kaitseparkidest suurim, 204 hektarit. Riik ehitab taristu valmis ning valitud ettevõtted panevad tehased püsti. Lisaks kaitsetööstuspargile tuleb piirkonda laskemoonaladu, mis kohalikud eriti murelikuks teeb.

Päraküla elanik Külly Selberg rääkis, et sinna on kavandatud kaitsetööstuspark, Ermistu kaitsetööstuspark ja ka moonaladu, mis tervikuna kokku on üle 300 hektari. "Kui kogu see kompleks kas õnnetuse või rünnaku tagajärjel saab tabamuse, mis siis juhtub ja mis meist alles jääb," arutles ta.

Selberg ütles, et külarahvast pole keegi instrueerinud, kuidas ohu korral käituda. Kaitseministeerium omakorda ütleb, et ametnikud on inimestega kohtunud nii Tõstamaal, Audrus kui ka Pärnus.

Laskemoona tootmine on reguleeritud

Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp nentis, et laskemoona tootmine on ülireguleeritud. "Ohutus on number üks, tuleb tagada ohutus, tuleb tagada ka julgeolek, mistõttu see ala saab olema valvatud ja kaitstud," selgitas ta. Ka hoidlad peavad olema üksteisest piisavalt kaugel.

Rajatavast kaitsetööstusest jääb kolme kilomeetri raadiusesse 63 majapidamist. Lõuka küla elanik Liina Käär valis Ermistu piirkonna koduks sealse vaikuse ja puhta õhu pärast. Kuigi ehitus on alles algusjärgus, veetakse juba elektriliine ja ehitatakse teid, külavahel kihutavad veokid.

Elanikke nörritab ka plaan rajada kaitseparki avapõletusplats ja laskemoona testimise väljak. Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) kinnitas, et põhiliselt hakkab tööstus jäätmeid põletama siiski kinnises põletis, avapõletus jääb erandjuhtudeks. Samuti lubab keskus, et testlõhkamiste mõju ei ole nii suur, kui inimesed kardavad.

Iga päev ei hakka käima suured paugud

RKIK-i kaitsetööstuspargi portfelli juht Ivar Kaldasaun sõnas, et viie kuni kümne kilo katseid tehakse ainult kolmel päeval aastas. "See ei ole nii, et iga päev hakkavad käima siin suured paugud," lisas ta.

Elanikud valutavad südant ka Männiku jõe pärast, mis kaitsepargi alalt läbi voolab. Keskkonnaamet on suvest alates saanud hulgaliselt teateid, et lõheliste kudejõe vesi pole puhas.

Keskonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu nentis, et veeanalüüsid on kõrgemad siis, kui on suur sadu, kraav ei ole veel ära vajunud ega sisse töötanud ja sealt tuleb savikat setet kaasa vihmaveega. "Aga ainult ühed proovid on siiani näidanud normi ületamist," sõnas ta.

Põhitaristu ehitusega on kavas alustada järgmisel suvel.