Žürii esimehe Lembit-Kaur Stööri sõnul võlus Taru oma terviklikkusega. Ligi nullenergia hoone on Eesti suurim avalik puitehitis. Hoone arhitektuuris on põimitud jätkusuutlikud materjalid, suuremõõtmelised liimpuidust kaarjad laekonstruktsioonid ja sellest tulenev avarus ning loomulik valgus. Tarusse koonduvad Eesti loodusmuuseum, keskkonnaamet, keskkonnaagentuur ja veel mitmed teised ametid.

"Hoone mahuline kompositsioon, väli- ja siseruum, materjalid ning konstruktiivne ülesehitus moodustavad harmoonilise kooskõla, mis on emotsionaalselt laetud ning intellektuaalselt huvitav," avas Stöör.

Võistluse eestvedaja, Eesti metsa- ja puidutööstuse Liidu (EMPL) tegevjuhi Henrik Välja sõnul on konkursi 24 aastat järjepidevat tööd kandnud vilja. "Oleme jõudmas sinna, millest selle teekonna alguses unistasime, kuid kuhu jõudmist ei julgenud toona päriselt ette kujutada," nentis Välja.

Aasta puitehitise võistluse korraldaja ja EMPL puitarhitektuuri konsultant Erik Konze lisas, et on aastaid käinud õppereisidel üle Euroopa, et tutvuda sealse tipparhitektuuri ja puitehituse arenguga. "Viimaste aastate "Aasta Puitehitis" konkursitööd kinnitavad aga, et tipptasemel puitarhitektuuri nägemiseks ei pea enam Eestist kaugemale vaatama," sõnas ta.

Konkursid lähevad aastast aastasse tihedamaks. Puidust ehitatakse järjest rohkem ning liidri roll on siin jätkuvalt avalikul sektoril. "Seal toimuvad kõige huvitavamad arengud," lisas Stöör ja nentis, et hea arhitektuur on vajalik, et tuua kokku kogukonda.

Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu 24. korda korraldatud võistlusele laekus kokku 23 tööd. Võistlusele laekunud tööde puhul hinnati nutikaid, kestvaid ja uudseid lahendusi puidu kasutamisel nii konstruktsioonis kui välis- ning siseviimistluses.