Rumeenia luureteenistus teatas neljapäeva hilisõhtul, et veel kaks lennukit olid saanud pommiähvarduse. Üks neist oli KLM-i lend Tel Avivi, mille vahemaandumine toimus Bukarestis. Luureteenistuse teatel palusid lennuki piloodid läbi viia pürotehnilise kontrolli ehk kontrollida võimalike lõhkeseadeldiste olemasolu. Varem oli pommiähvardus tehtud ka Wizz Airi lennule, mis suundus Milanost Bukaresti.

Alusetud pommiähvardused häirisid neljapäeval kogu Euroopas vähemalt 27 reisilendu, teatas uudisteagentuur Reuters.

Briti rahvusringhäälingu BBC andmeil puudutasid ähvardused Soomet, Taanit, Iirimaad, Ühendkuningriiki, Belgiat, Poolat, Prantsusmaad, Tšehhit, Austriat, Itaaliat, Serbiat, Rumeeniat, Bulgaariat, Hispaaniat, Kreekat ja Portugali, kust kas startisid või kuhu pidid suunduma või kus olid sunnitud vahepeatuse tegema ähvarduse saanud lennukid.

Soome transpordi- ja sideameti Traficomi lennundusosakonna juht Jukka Hannola ütles sealsele rahvusringhäälingule Yle, et tõenäoliselt on tegemist sooviga tekitada lennuliikluses häireid ja ebakindlust. Jyväskylä ülikooli infomõjutuste ekspert Panu Moilanen hindas, et alusetud pommiähvardused on suure tõenäosusega hübriidmõjutustegevus, mille taga on tõenäoliselt mõni riiklik osapool.

See oli juba teine kord sel nädalal, kui Euroopas ähvardati lennukeid pommiga. Teisipäeval esitati samasugused ähvardused vähemalt seitsmele lennule. Ühestki lennukist ei ole lõhkekehi leitud.

BBC: peamine kahtlusalune on Venemaa

Pole kuigi üllatav, et lennufirmade vastu suunatud libaähvarduste samaaegne ja koordineeritud iseloom ning muud pahatahtlikud aktsioonid Euroopas on pannud osa inimesi kahtlustama Venemaad, kirjutas Briti rahvusringhääling BBC.

Pärast aasta alguses toimunud küberrünnakute seeriat ja salapäraseid droonilende tundlike objektide kohal on sellele viimastel päevadel järgnenud häkkimised supermarketite sügavkülmikute ja verepanga kaugjuhtimise süsteemidesse, kahtlane vahejuhtum Poola piiril Venemaa Kaliningradi oblastiga ning augustis droonirünnakut Saksamaal Leipzigi-Halle lennujaama vastu, mille siseminister omistas avalikult Moskvale.

Paljud väidavad üksnes kaudsetele tõenditele tuginedes, et tegemist peab olema järjekordse näitega nn hübriidsõjast, halli tsooni sõjapidamisest või allapoole sõjalise konflikti lävendit jäävast tegevusest. Selliste aktsioonide eesmärk on kahjustada riigi taristut või ühiskonda, kuid need jäävad tavaliselt anonüümseks ja nende toimepanijad saavad oma vastutust eitada, tõdes BBC. Samuti ei ületa need tavaliselt NATO artikkel 5 rakendamise lävendit ega käivita seega lääneriikide vastumeetmeid ründajale.

Samas möönab Briti uudistekanal, et Moskva on kindlasti raevus NATO peale, kuna allianss toetab Ukrainat ning takistab sellega Kremlil ellu viimast oma plaani Ukraina vallutada ja selle iseseisvus sisuliselt lõpetada.

Venemaa blogijad on samuti väitnud, et kui Ukraina droonid muudavad praegu Venemaa lennujaamad ebaturvaliseks ja lääneriikide sanktsioonid takistavad Venemaa lennufirmadel Euroopa õhuruumi kasutamist, siis miks ei peaks lääneriigid tundma samasugust survet, lisas BBC.

Neljapäeva õhtuks ei olnud aga ilmnenud siiski ühtegi kindlat tõendit, mis seostaks lennufirmade vastu suunatud libaähvardusi Venemaa, Iraani või nende mõjualuste rühmitustega.

Neljapäeva hommikul saadeti Rooma lennujaamade ametivõimudele e-kiri, milles ähvardati lennujaamu ning mille saatjaks oli märgitud "Meesriigi võitlejad" (Fighters of the Male State).

See nimetus viitab tõenäoliselt Venemaa rühmitusele Mužskoi Legion ehk Meeste Leegion. Tegemist on äärmusparempoolse ühendusega, mille vaated olid sedavõrd radikaalsed, et Moskva kohus keelustas selle 2021. aastal.

Sellest hoolimata jäi rühmitusele ühismeediakeskkonnas Telegram kümneid tuhandeid jälgijaid ning järgmisel aastal toetas see Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

Kuid Rooma saadetud e-kiri – isegi kui see on autentne, sest kes saab kinnitada, et selle nime taha ei peitu mõni teine rühmitus? – ei anna tõenäoliselt politseile ega lennujaamade ametivõimudele vajalikke juhtlõngu, et tuvastada, kes neid libaähvardusi korraldab ja mis eesmärgil, tõdes BBC.

Riikide politseiasutuste, lennujaamade ametivõimude ja transpordiministeeriumide ülesanne on välja selgitada, kes nende ähvarduste taga on, ning leida parimad viisid nende mõju vähendamiseks, kui need korduvad. Selleks ei tohi lähtuda sellest, keda peetakse kõige tõenäolisemaks süüdlaseks, vaid tuleb järgida konkreetseid ja kontrollitavaid juhtlõngu – juhul kui neid õnnestub leida.