Opositsioonipoliitikud seostavad Eesti Energia rahalisi raskusi valitsuse varasemate otsustega. Keskerakonna aseesimehe Lauri Laatsi sõnul läks ainuüksi Enefit Greeni aktsiate tagasiostmine ettevõttele maksma üle 205 miljoni euro. Taastuvenergia suurendamine ei too tema sõnul soodsamat elektrit, mistõttu peab jätkama põlevkivisektori arendamist ning taotlema Euroopa Liidult erandeid.

"Me peame tegelema CO2 hinnaga, selle alla tooma. Teine pool on see, et me peaksime vaatama sisse, kui palju üldse on võimalik siia lasta sisse veel roheenergiat. Selle jaoks on vaja investeerida ja järelikult tõsta ka võrgutasusid. Ehk kõik peab olema balansis: meie korvis oleks kindlasti nii tuult, päikest, aga ka kindlasti põlevkivi," rääkis Laats.

Isamaa näeb Eesti Energia suurkoondamist märgina laiemast ebakindlusest energiapoliitikas. Riik peab andma ettevõttele selge suuna ja tagama investeeringutega, et põlevkivijaamad säiliksid.

"Me vajame kodumaisel ressursil põhinevat juhitavat energiatootmist, see on esimene lähtekoht ja see eeldab kindlasti ka riigilt vajadusel võimekust investeerida, tagada Eesti Energia suutlikkus. Teiseks, ma arvan, et gaasijaamade hange sellisel kujul ei ole mõistlik, kindlasti oleks asjakohane hoida põlevkivi energeetikaplokid töövõimelised ja ka Eleringi skeemi järgi nende rahastamist tagada," lausus Isamaa esimees Urmas Reinsalu.

Rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) sõnul ei peagi Eesti Energia säilitama kõiki seniseid töökohti ega tootmisüksusi, vaid muutuma konkurentsivõimeliseks ettevõtteks, mille tulevik ei põhine põlevkivielektril.

"Põlevkivielektrile tasuks mitte mõelda, et tulevikus mitte lubada poliitikutel põlevkivi põletamist ahjudes. Need ahjud on viimase piiri peal oma elueas. Need ütlevad üles, uute ehitamiseks ei anta meile laenu ega ka investeeri keegi," ütles Ligi.

Sotsiaaldemokraadid nõustuvad selles osas: Eesti energiatootmise tulevik on taastuvenergias, kuid põlevkivi peab üleminekuperioodil säilima juhitava võimsusena. Samal ajal peab riik vastutama Ida-Virumaa majandusliku ja sotsiaalse ülemineku eest.

"Pikas perspektiivis tuleb läbi mõelda, et mis saab siis, kui õiglase ülemineku (fondi) ressursid otsa saavad, et kuidas see üleminek õiglaselt jätkub. Kindlasti tuleb jätkata Ida-Virumaale investeeringute tegemist ja oluline roll on kogu ümberõppel, sealhulgas kohalike kolledžite tegevusel. Et need inimesed, kes hetkel töölt ilma jäävad, leiaksid endale uued töökohad," lausus sotsiaaldemokraatide sekretär Piret Hartman.

Lahtiseks jääb aga küsimus, kui palju ollakse valmis Eesti Energia tulevikku riigi raha investeerima.