Lehe hinnangul näitab vabariiklaste hiljutine valimiskaotus taas, et valijad on poliitikas pettunud. Valijad loobuvad traditsioonilistest parteidest ning otsivad uusi poliitilisi jõude nii vasakult kui ka paremalt tiivalt. Valijad on valmis andma võimaluse populistlikele tegelastele, nagu Trump, kuid kaotavad kiiresti kannatuse, kui neile antud lubadusi ei täideta.  

Euroopas on see rahulolematus nõrgestanud traditsioonilisi parteisid ning toonud esile uusi populistlikke jõude. 

Parempopulistlik Rahvuslik Liit (RN) võib võita järgmised Prantsusmaa presidendivalimised. Natsionalistlik partei Vox võib juba novembri lõpus pääseda Hispaania valitsusse. Parempopulistid võivad lähiaastatel edu saavutada ka teistes Euroopa riikides.

"Valijad on erakondadega selgelt vähem seotud ja palju altimad oma eelistusi muutma," ütles Londoni Majanduskooli politoloog Tony Travers. Ta selgitas muutust osaliselt kiiretempolise digimaailmaga, kus inimesed ootavad kiireid tulemusi ja lihtsaid selgitusi keerulistele probleemidele. 

USA-s kasvab samuti poliitiliselt sõltumatute valijate osakaal. Gallupi andmetel peab end sõltumatuks rekordilised 45 protsenti ameeriklastest ning nooremate põlvkondade seas on see näitaja veelgi kõrgem. Suurbritannias on kahe suurpartei asemel praegu pildil viis erakonda või isegi rohkem, kui arvestada ka piirkondlikke rahvusparteisid. 

Viimastel vahevalimistel toimus suur muutus noorte valijate eelistustes. 

"Kui võrrelda praeguseid valimistulemusi eelmiste omadega, näeme, et Ameerikas on tegelikult palju valijaid, keda on võimalik ümber veenda, seda isegi kohtades, kus me poleks osanud seda oodatagi. Arusaam, et need valijad on nüüd kindlad demokraadid, pole põhjendatum kui väide, et nad olid kaks aastat tagasi kindlad vabariiklased," ütles president George W. Bushi endine nõunik Yuval Levin.

The Wall Street Journal toob veel välja, et nii demokraadid kui ka vabariiklased liiguvad üha enam vastavalt vasakule ja paremale. Parteid püüavad meeldida oma valijabaasile, mitte poliitilisele keskväljale. Seetõttu jäävad paljud tsentristid ilma kindla poliitilise koduta.  

Samal ajal tunnevad valijad üha suuremat muret kiire inflatsiooni pärast. Eriti rahulolematud on noored, kes leiavad, et nende majanduslikud väljavaated on kehvemad kui varasematel põlvkondadel.

Kõige teravamalt paistab see silma Euroopa riikides, kus majanduskasv on viimastel aastatel seiskunud. Noorte jaoks on küll olemas odavad nutitelefonid, kuid see ei korva taskukohase eluaseme puudumist. See rahulolematus on vallandanud hiljutisi meeleavaldusi ja rahutusi Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias, Belgias ja Saksamaal. 

"Noorte valijate rahulolematus kasvab selgelt kõikjal Euroopas ning institutsioonid ei suuda seda rahulolematust piisavalt hästi suunata. Seetõttu näemegi nii palju proteste näiteks Prantsusmaal," ütles konsultatsioonifirma Eurasia Group tegevdirektor Mujtaba Rahman.