Mäe rääkis riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil, et aruande valmimisse panustas 10 inimest nii kaitseministeeriumist kui ka riigi kaitseinvesteeringute keskusest (RKIK) ning kokku vaadati läbi 428 gigabaiti dokumente kaitseministeeriumi ja RKIK-i dokumendihaldussüsteemidest, salastatud teabe registritest, e-postkastidest ja erinevatest ametlikest infokeskkondadest.

Tema sõnul oli aruande fookus koguda Dataseliga seotud infovahetust. "Aruande koostamise peamine eesmärk oli koguda kokku tähelepanu keskmes olnud ja Ukraina abistamisega seotud ettevõtete kohta käivad märgukirjad, otsustuskoosolekute protokollid, lepingud, e-kirjad ning raportid, et hinnata dokumentide ja tehtud otsuste kooskõla kehtinud kordadega," lausus Mäe.

"Analüüsi fookus ei olnud võimalik õigusrikkumiste või üksikute isikute vastutuse väljaselgitamisel. Neid küsimusi lahendavad uurimisasutused. Tahan rõhutada, et Euroopa rahurahastu rahastatud lepingud sõlmiti olukorras, kus Ukraina relvajõudude vajadus suurtükiväe ja muu laskemoona järele oli vahetu ning Euroopa Liidu liikmesriikidelt oodati võimet reageerida sellele võimalikult kiiresti," ütles Mäe.

Mäe rääkis, et võimalikke lepingupartnereid, kes olid valmis pakkuma Ukrainale sobivat moona lühikeses ajaraamis, oli turul vähe ja Eestil puudus nendega varasem koostöö - see tähendas ka kõrgemat riski. Samas ei olnud tema sõnul riskid piisavalt kaalukad, et jätta lepingud sõlmimata.

Mäe rääkis, et RKIK tarnis Euroopa rahurahastu lõpparuande kohaselt Ukraina relvajõududele ainuüksi rahurahastu vahendite eest edukalt kokku 93 268 ühikut laskemoona koguväärtusega ligi 145 miljonit eurot.

Mäe tunnistas, et Dataseli kaasus tõi esile puudujääke, millest tuleb õppida.

"Kaitseministri ülesanne on tagada, et abi andmise protsessid oleksid edaspidi sellised, mis toetavad nii abi kiirust, usaldusväärsust kui ka tulemuslikkust. Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustel puudus varasemalt konkreetne praktika sellises turuolukorras ja ajaraamis tehingute sõlmimiseks ja sõlmimisele eelneva otsustusprotsessi läbimiseks. Kiireloomuliste tehingute otsustusprotsess kujunes paljuski töö käigus," sõnas Mäe.

Mäe sõnul püüdis uurimisrühm välja selgitada, milline oli erinevate inimeste roll sõlmitud lepingute juures, ent kogu inimestevahelist suhtlust täiel määral ei ole võimalik taastada.

"Küll aga teeme selles osas igakülgset koostööd uurimisasutustega, kui selleks peaks vajadus olema. Mitte kõigist lepingutest ei saa ma täna avalikult rääkida, rikkumata seadust ja ärisaladust. Just seetõttu ei saa ma aruannet täies mahus avalikult tutvustada, kuid kinnitan, et komisjoni liikmed saavad soovi korral nii aruande täisteksti kui ka lisatud lepingutega tutvuda," lausus Mäe.

Dokumentatsioon oli puudulik

Mäe tegi ülevaate olulisematest töörühma esile toodud puudustest.

"Lepingupartnerite valiku põhjendused ja taustakontroll oleksid pidanud olema põhjalikumad ega olnud süsteemselt dokumenteeritud. Vastavad dokumendid ei ole alati olnud leitavad ega seotud konkreetsete lepingute ja otsustega. RKIK-il puudub õiguslik alus ja vajalik andmekogude ligipääs iseseisva taustakontrolli läbiviimiseks. Erandhangete puhul vajab riskide maandamine tugevamat raamistikku ja kõrgema riskiga tehingutes peab olema tugevam kontrolliprotseduur. Otsustuskoosolekute protokollid ei kajasta alati arutelu sisu ega otsuste põhjendusi," rääkis Mäe.

"Tundlikumate teemade puhul ei ole alati võimalik tuvastada arutelu sisu ega otsustamisel osalenud inimesi. Otsustuskoosolekutele esitavate märgukirjade kvaliteet on olnud ebaühtlane. Märgukirjad ei sisalda alati piisavat taustainfot, otsustamiseks vajalikke fakte ega riskide kirjeldust. Päevakavaväliseid otsuseid on tehtud ilma piisava kirjaliku aluseta. Inspektsioonidega seotud lähetuste kokkuvõtted ei ole olnud järjepidevalt registreeritud. Teabehalduse ja infoturbenõuete ühtne järgimine ei ole olnud tagatud. Olulist tööalast teavet, korraldusi ja otsuseid ei ole eri suhtluskanalites järjepidevalt dokumenteeritud. Tippjuhid ei ole järjepidevalt edastanud olulisi e-kirju registreerimiseks," jätkas Mäe.

"Kokkuvõttes võime öelda, et Dataseli lepingutega seotud dokumentatsioon ja info ei olnud täies ulatuses registreeritud, leitav ega kontrollitav. See raskendas ka töörühma tööd ja tehingute kontrollimist," lisas ta veel.

Samas tõi Mäe välja, et puudused ei olnud sellise ulatusega, mis oleks muutnud tehingute õiguspärasuse kontrollimise võimatuks.

"Olemasolev dokumentatsioon ja teave olid kontrollitavad ning seni registreerimata dokumendid said töörühma töö käigus registreeritud või süsteemselt talletatud. Töörühm ei tuvastanud dokumentatsiooni või kirjavahetuse tahtlikku varjamist ega kustutamist," sõnas Mäe.

"Lepingupartneritega kontakti loomist, nende valikut ja taustakontrolli ei olnud Dataseli kaasuses süsteemselt dokumenteeritud. Esimene tuvastatud infovahetus Dataseli vahendajaga pärineb 1. detsembrist 2023," ütles Mäe.

RKIK peadirektori asetäitja Asko Kivinuk ütles, et siis leidis aset esimene kalendrikutse kohtumiseks vahendaja Erik Malmsteni poolt RKIK-i peadirektorile.

Mäe ütles, et töörühma hinnangul oleks kõrge riskiga tehingute puhul olnud põhjendatud põhjalikumad partneripõhised riskihinnangud. "Tehingute otsustusprotsess ja lepingute sõlmimine vastasid üldjoontes kehtivatele nõuetele. Lepingutele eelnenud otsustusprotsess, läbirääkimised ja lepingute tingimused olid kooskõlas RKIK-i pädevuse, hanke korra, valitsemisala hanke korra ja kohalduvate õigusaktidega," ütles Mäe.

"Viie Dataseliga sõlmitud lepingu puhul ei olnud tegu üksiku ebaõnnestunud tarnega, vaid 2025. aasta jooksul järk-järgult mitmest lepingust tulenevate tarnijapõhiste riskidega, mis realiseerusid ettevõtte tegeliku tarnevõime, komponentide kättesaadavuse ja tarne aegadest kinni pidamisega. Ettemakseid tehti iga lepingu alusel eraldiseisvalt, vastavalt konkreetses lepingus ette nähtud tähtajale. Kuna maksed tehti lühikese aja jooksul, ei olnud RKIK-il järgmiste maksekohustuste täitmise hetkeks võimalik lepingupartneri tarneviivitusi ja kauba mittevastavust tuvastada," rääkis Mäe.