Ida-Virumaa kahes haiglas ja kolmes perearstikeskuses on juba praegu ametis kümme terviseteejuhti, kelle põhieesmärk on tagada, et inimesed suudaksid kodus oma haiguse ja selle raviga toime tulla.

"Inimesed, kes käivad haiglaravil, teevad oma ravi ära ja siis mõne hetke pärast on meil tagasi EMO-s. Me püüame neid asju lahendada, et seda saabki lahendada see inimene, kes tegeleb tervisejuhtimisega. Selline patsiendile vajalike teenuste leidmine, et ta ei satuks erakorraliselt haiglasse," ütles Ida-Viru keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Tohver.

Ida-Virumaal rahastatakse terviseteejuhtide projekti õiglase ülemineku fondist ja lisaks inimeste palgale katab see ka vajalike andmete kättesaamiseks tarviliku tarkvaralahenduse kulud. Õiglase ülemineku fondi raha saab kasutada 2027. aastani. Haiglajuht loodab, et selleks ajaks on sotsiaalministeerium suutnud tervishoidu ja sotsiaalsüsteemi liitva reformi tööle saada. Esmaspäeval arutati reformi riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikul istungil.

"Kokkupanemine on kindlasti realistlik. Kui me räägime ajaraamist, siis võib-olla see esialgses ajaraamis ei ole realistlik, sest veel mitmed analüüsid käivad," sõnas riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Irja Lutsar (Eesti 200).

Viies maakonnas käivad praegu pilootprojektid ja Lutsari sõnul tuli esmaspäevasel koosolekul välja, et maakonniti on väga erinev arusaam, mis on terviseteejuhi töö. Sotsiaalministeeriumi kinnitusel ollakse hoolimata lisaanalüüsist ajagraafikus ja terviseteejuhid alustavad tööd 1. mail 2028 ja nende ülesandeks on koostada igale inimesele konkreetne plaan, millist ravi või sotsiaalabi ta vajab.

"Hästi oluline osa sellest on ka inimese enda plaan. Et mida inimene ise teeb ja tema lähedased teevad, et oma tervist hoida ja turgutada - peab ta mingisuguseid võimlemisharjutusi tegema iga päev, peab oma ravimeid võtma korralikult," ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Annika Lai.

Lai sõnul on inimesel võimalik terviseteejuhi abist keelduda. Reformi edukuse mõõdikuks on vähenenud EMO-sse pöördumise ja haiglaravi vajadus.

"Esmaspäeval tutvustati Viljandi haigla PAIK projekti kliinilist uuringut, millest nähtus, et õnnestus neil erakorralisi hospidaliseerimisi vähendada kulude vaates 32 protsenti," ütles Lai.