Praegu on kogu Eesti peale avatud vaid kolm ööpäevaringset valveapteeki. See tähendab, et inimesed võivad näiteks kergemate tervisemuredega pöörduda haiglate erakorralise meditsiini osakondadesse, sest õhtustel tundidel pole ravimeid kuskilt saada.

"Sellisel juhul peab inimene võtma ette kas pika tee Tallinnasse või Tartusse või teine variant, et pöördutakse oma elukoha lähedal asuvate haigla erakorralise meditsiiniosakonda. See kahtlemata koormab üle meie EMO-d, mida me mitte keegi ei taha," sõnas sotsiaalministeeriumi tervishoiukorralduse nõunik Mari Amos.

Apteegiautomaat võimaldaks nii käsimüügi- kui ka retseptiravimeid saada kätte ööpäevaringselt. Ravimite ostmisel nõustaks apteeker inimest videokõne abil.

"Nõustamine enne ravimi ostmist on kohustuslik apteegiautomaadis ravimi ostu sooritades. See on võimalik 24/7 ehk et on olemas töötaja, kes haldab oma asukohast ühte või mitut apteegiautomaati ööpäevaringselt," ütles Amos.

Apteegid suhtuvad uuendusse aga ettevaatlikult. Eesti proviisorapteekide liidu juht Ly Rootslane rõhutas, et patsiendid vajavad ravimikarbi kõrval ka laiemat tervishoiutuge, mida automaat pakkuda ei suuda.

"Me pakume erinevaid teenuseid, näiteks väljastame emakaelavähi sõeluuringu koduteste, määrame erinevaid tervisenäitajaid, vaktsineerime. Apteeker on ikkagi ravimispetsialist, kes toetab inimese ise ravimist ja inimest kui tervikut," sõnas Rootslane.

Selleks, et masinad ei hakkaks turult välja tõrjuma füüsilisi apteeke, seab eelnõu automaatide püstitamisele piirangud. Näiteks üks apteegipidaja võib üles seada kuni kümme automaati. Alla 4000 elanikuga asulates peab automaat asuma vähemalt kilomeetri kaugusel teise ettevõtja apteegist. Rootslase sõnul ei pruugi see kaitse aga olla piisav.

"Eestis on viimasel ajal suletud terve rida väiksemaid asulate apteeke ja kui nüüd antakse konkurentsieelis apteegi automaatidele, siis see võib suurendada apteekide sulgemist veelgi. Ja lisaks, et kui nüüd tõesti see väike apteek automaadi tõttu ennast sulgeb ja lõpuks apteegiomanik tõdeb, et see ei ole kasumlik tegevus, siis võib see väikeasula apteegist üldse ilma jääda," märkis Rootslane.

Sotsiaalministeerium mõistab maa-apteekide haavatavust, kuid ei näe automaate suure ohuna. Mari Amose sõnul dikteerib maapiirkondade apteekide elujõulisuse eeskätt püsivate ostjate hulk. Lisaks nõuab automaadi püstitamine suurt rahalist investeeringut.

"Kahjuks me näeme seda, et väiksemates kohtades pannakse ka praegu ilma automaadita apteeke kinni ja see tuleneb eelkõige sellest, et väiksemates kohtades on suhteliselt vähe ostjaid, kes aitaksid seda apteeki ülal pidada. Eks apteegiautomaadi puhul on see sama risk. Apteegiautomaadiga kaasnev investeering on suur. Samamoodi need automaatide paigaldajad peavad ju vaatama ja seisma selle eest, et see investeering ennast neile ära tasub," ütles Amos.

Vaatamata muredele ei näe liit uut lahendust ainult negatiivses valguses. Rootslane rääkis, et selline lahendus võiks sobida hästi suurematesse linnadesse, kus automaadid saaksid pikendada apteekide lahtiolekuaegu õhtustel tundidel.

Apteegiautomaatide eelnõud arutab edasi riigikogu. Kui eelnõu vastu võetakse, jõustuvad apteegiautomaate puudutavad muudatused 1. märtsil 2027.