Kohus tunnistas neljapäeval Artur Yermolayevi kokkuleppemenetluses süüdi telefonikelmustele spetsialiseerunud kuritegeliku ühenduse loomises ja juhtimises.

Yermolayevit süüdistatakse selles, et alates 2017. aastast lõi ja juhtis ta koos kolme teise mehega Ukrainas eri linnades olevate petukõnedele spetsialiseerunud kontorite võrgustikku. Kannatanutele pakuti telefoni teel olematuid investeerimisvõimalusi ja nii peteti neilt aastatel 2019–2022 välja üle saja miljoni euro ning sellest hinnanguliselt 5,4 miljonit eurot saadi Eesti inimestelt.

Karistuseks kinnitas kohus eelnevalt kokku lepitud viis aastat vangistust, millest tuleb kohe ära kanda neli kuud ja 26 päeva. Ülejäänud vangistust – neli aastat, seitse kuud ja neli päeva – ei pöörata täitmisele, kui Yermolayev ei pane viie aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu.

Lisakaristuseks saadetakse Yermolayev Eestist välja ja talle kohaldatakse sissesõidukeeldu kümneks aastaks, mis on sellise lisakaristuse maksimaalne määr.

Karistuse kokkuleppimisel võttis prokuratuur arvesse, et süüdistatav nõustus tasuma konfiskeerimise asendamiseks juba enne kokkuleppe sõlmimist 8,5 miljonit prokuratuuri deposiitkontole. Kuigi seda ei saa lugeda otseselt formaalselt karistuseks, on sellel kohtu hinnangul siiski karistusele omane mõju.

Prokuratuuri teatel suunatakse see summa Eesti kannatanutele, kes selle kuritegeliku organisatsiooni tegevuse kaudu kahju said.

Riigiprokurör Jürgen Hüva sõnul näitab menetlus selgelt, et Yermolajevi roll oli keskne ning tema tegevus lõi pettustele vajaliku struktuuri.

"Vastutusele tuleb võtta mitte ainult skeemi igapäevased läbiviijad, vaid ka need, kes süsteemi üles ehitasid ja selle toimimise võimalikuks tegid. Sellises mahus kuritegelikul teel saadud tulu konfiskeerimine ja kannatanutele suunamine on Eestis esmakordne," märkis riigiprokurör.

Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt ütles, et juhtumid, kus kelmuse ohver oma raha tagasi saab, on pigem erandlikud.

"Praeguseks oleme tuvastanud Eestis sadu kannatanuid, kes petuskeemi tõttu raha kaotasid ning tegeleme hetkel sellega, et välja selgitada, kui palju on ohvreid kokku ning millises ulatuses kahju igaühele tekitati," lausus Kelt.

Politseile on võimalikud kahju kannatajad teada ning ükski inimene ei pea ise midagi selleks tegema, sest kannatanutega võtab politsei ise ühendust.

"Kelmid kindlasti proovivad olukorda ise ka ära kasutada, mistõttu on oluline meeles pidada, et juhul kui politsei ühendust võtab, siis selle raames kindlasti ei paluta end kõne käigus PIN-koodidega tuvastada ega küsita pangakontode paroole või teisi tundlikke isikuandmeid," rõhutas Kelt.

Menetluskuludena tuleb Yermolayevil tasuda esimese astme kuriteoga kaasnev sundraha ja tema Eestisse toimetamise kulud kokku 5833,65 eurot.

Kohtuotsus ei ole jõustunud.