Aasta põllumees 2026 on seitsmenda põlvkonna põllumees Jakob Lindam

Aasta põllumees Jakob Lindam on seitsmenda põlvkonna põllumees ja Eesti Maaülikooli agronoomia magister, kes võttis ettevõtte Aru Põllumajandus juhtimise võttis isalt Andreselt üle viis aastat tagasi.
"Minu esivanemad kõik on olnud põllumehed ja ma ei olegi saanud väljapool põllumajandussektorit mõnda muud sektorit testida," lausus Lindam.
Lindam ütles, et põllumajandus on keeruline ja pakub väljakutseid, aga samal ajal on ka looduslähedane, reaalne ja praktiline.
"Seega ma ei kujutaks ette, et ma tahaksin kuskil mujal töötada," lausus ta.
Lindam ütles, et põllumajandus kestaks veel 50-100 aastat, ja nende ettevõte samamoodi ja sama edukalt kui seni.
"Kui meil on mingisugune väljakutse, siis ei piisa sellest, et vaatame, kuidas teistel läheb ja teeme samamoodi, vaid me peame ise pidevalt uudishimulikud olema ja tegema endale selle majandusliku situatsiooni paremaks, mitte ootama välist abi," lausus Lindam.
Kolmapäeval riigikogus toimunud konverentsil ja auhinnatseremoonial "Aasta Põllumees 2026: põllumajandus ristteel" kuulutati Maalehe ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konkursi võitjaks ning tänavuseks Aasta Põllumeheks Lääne-Virumaa teraviljakasvataja Jakob Lindam, Aru Põllumajanduse OÜ juht. Rahvapõllumehe tiitli pälvis Saaremaa mahemunatootja Tanel Tang.
Traditsioonilise Külvaja kuju andis laureaadile üle president Ülle Madise.
Sel aastal otsis žürii eelkõige innovatsiooni. Hinnati uuenduslikke lahendusi ja nende kasutamist tootmises, aga ka tootmise edukust ja majandustegevuse ulatust.
Jakob Lindam on seitsmenda põlvkonna põllumees ja Eesti Maaülikooli agronoomia magister.
Aru Põllumajanduse juhtimise võttis ta isalt Andreselt üle viis aastat tagasi.
Ettevõte on kasvanud 40 hektarilt 4200 hektarile. Põldudel kasvavad nisu, oder, raps, rukis, kaer, hernes, tatar, kanep ja vahekultuurid. Lai kultuuride valik aitab riske hajutada. 17-liikmeline meeskond saab põldudelt kuni 20 000 tonni saaki.
Lindami eesmärk on muuta teraviljakasvatus kestlikumaks ja kasumlikumaks.
Meeskond teeb aasta ringi oma katseid: talvel potikatseid, seemnetöötluskatseid ja leheproove. Põllule jõuab ainult see, mis on katsetes ennast tõestanud.
Mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite kõrval kasutatakse amino- ja fulvohappeid, ise valmistatud vihmaussikomposti ekstrakti ja laktobatsille.
Lindam osaleb kliimaseaduse töögrupis ning on Balti- ja Põhjamaade põllumehi, teadlasi ja poliitikakujundajaid ühendava MTÜ Northern Roots kaasasutaja.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: AK









