Eesti Panga andmete järgi kasvasid kolmanda kvartali lõpuks teise ja kolmanda samba varad kokku 9,37 miljardi euroni. Võrreldes sama perioodiga aasta tagasi oli kasv 25 protsenti. Kolmanda samba varad kasvasid koguni 38 protsenti.

Suurem osa varast on siiski teises sambas. 2015. aastal kasvasid selle varad 18 ja 2019. aastal 14 protsenti. Pensionisambast lahkujate tõttu vara aastatel 2021-2022 vähenes, kuid tänavu on see kasvanud 23 protsenti. Koos teise kvartaliga on see vähemalt kümne aasta parim tulemus.

"Teise samba pensionifondide varade maht on kasvanud ligikaudu kaheksa miljardi euroni. Veel aasta tagasi oli see 6,5 miljardit eurot ehk aastaga on 1,5 miljardit eurot juurde tulnud. Kui vaadata, kust see kasv tuleb, siis umbes 300 miljonit sellest moodustab olukord, kus inimesed on teinud sissemakseid rohkem, kui pensionifondidest on väljamakseid tehtud. Aga suurem osa kasvust, siiski 1,2 miljardit eurot, tuleb sellest, et fondide investeeringute väärtus on kasvanud," selgitas Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.

Fondide tootlus oli rahvusvaheliste aktsiaturgude väga kiire kasvu tõttu samuti väga hea – teises sambas oli see 17,2 protsenti ja kolmandas 18,7 protsenti.

"Nii kiiret tõusu siiski päris tavapäraseks lugeda ei saa, seega on liiga optimistlik eeldada, et ka lähiaastatel jääb teise ja kolmanda samba tootlus 17–18 protsendi juurde. Tõenäoliselt tulevad need kasvud alla, aga pensioniks kogumine on maraton," nentis Raudsaar.

Ka LHV jääb oma fondide kasvuga rahule.

"Eelmine aasta oli LHV fondidel erakordselt tugev, eriti just meie aktiivselt juhitud fondidel, mis on laiapõhjaliselt investeeritud erinevatesse varaklassidesse. Sel aastal on taas olnud kõige tootlikumaks varaklassiks siiamaani avalikud aktsiad, mistõttu on nendel aastatel meie kõige suuremad fondid teistest veidi maas. Aga kokkuvõtteks võib öelda, et kõik meie fondid on positiivse tulemusega," rääkis LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu.

Alates novembrist saab esitada avaldusi teise sambaga taasliitumiseks, seega suureneb pensionivara veelgi.

"Esimese kümne päevaga on teise sambaga taasliitumiseks avaldusi teinud natuke vähem kui 3500 inimest. Prognoos, mille tegime terveks 2027. aastaks selle kohta, kui palju inimesi võiks taasliitumisest juurde tulla, oli 26 000 inimest," ütles rahandusministeeriumi nõunik Kertu Fedotov.