Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 14. augustil kell 22.00:

- Ukraina ründas Ust-Luga sadamat;

- Ukraina rünnak tabas järjekordset Wildberriese ladu;

- Kiiev vihjas võimalusele Zelenski ja Lukašenko kohtumiseks;

- ÜRO: tsiviilohvrite arv Ukrainas oli juulis kõrgeim alates 2022 maist;

- Mõkolajivi värbamiskeskuse juht vahistati korruptsioonisüüdistusega;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1470 sõdurit;

- Moskva lükkas tagasi Ukraina ja Türgi mererahu ettepaneku.

Ukraina ründas Ust-Luga sadamat

Ukraina ründas ööl vastu reedet Venemaal Leningradi oblastis asuvat Ust-Luga sadamat. Rünnakus sai kahjustada kaks töötlemistehast ja puhkes tulekahju, teatas peastaap.

Oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko teatas juba varem, et piirkonda tabanud laiaulatusliku droonirünnaku käigus sai tabamuse "sadama taristu" ja sadamas puhkes tulekahju.

"Praeguseks on Leningradi oblastis alla tulistatud 51 vaenlase drooni. Kahjustuste tagajärjel puhkes Ust-Luga sadamas tulekahju. Spetsialistid alustasid selle kustutamist," kirjutas Leningradi oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko reede hommikul ühismeedias. Hiljem täpsustas ta, et Vene õhutõrje tegi kahjutuks 54 drooni, olles varem teatanud 37 ja enne seda 15 Ukraina drooni hävitamisest.

Hiljem teatas kuberner droonirünnaku tagajärgede kiirest likvideerimisest: "Kõik Ust-Luga sadamas toimunud rünnaku tagajärjed on likvideeritud," kirjutas ta ühismeedias, lisades, et rünnakus kannatanuid ei olnud.

Sõjasündmusi kajastava ühismeediakonto NOELREPORTs andmeil kahjustasid Ust-Luga sadamat tabanud Ukraina droonid Novateki ja EuroChemi terminale ning sadamas puhkes tulekahju.

❗️Ukrainian drones attacked Russia's Ust-Luga port in Leningrad region, with preliminary reports indicating damage to the Novatek and EuroChem terminals and a fire at the port. Regional authorities claimed 51 UAVs had been downed. Meanwhile, NATO Baltic Air Policing fighters were… pic.twitter.com/E1YM5TTCbP

— NOELREPORTS (@NOELreports) August 14, 2026

Ukraina on rünnanud Venemaal asuvaid sihtmärke alates sadamatest ja naftatöötlemistehastest kuni kaubandusladudeni, eesmärgiga suurendada Moskva jaoks 2022. aastal alustatud täiemahulise sõja jätkamise kulusid.

Venemaal on viimastel kuudel tabamuse saanud ligi paarkümmend suurt naftatöötlemistehast, mõned neist korduvalt, mis on põhjustanud riigis kütusepuuduse.

Ust-Luga on Venemaa üks tähtsamaid naftasaaduste ekspordisadamaid. Seda ja samuti Soome lahe ääres paiknevat Primorski sadamat ründas Ukraina jõuliselt ka kevadel, põhjustades neis suuri põlenguid. Suve teises pooles on Ukraina seni keskendunud Venemaa Musta mere äärsete sadamate ründamisele.

Leningradi oblastis asuva Venemaa suuruselt teise linna Peterburi Pulkovo lennujaam piiras öösel oma tegevust, see läks kell 3.03 üle režiimile, kus lende teenindatakse kooskõlastatult, teatas uudisteagentuur Interfax.

Leningradi oblast külgneb läänes Eesti ja Soomega.

Läti, mille idapiiri taga on Venemaa Pihkva oblast ja Valgevene, teatas reede varahommikul, et Balti riikides õhuturbemissioonil olevad NATO hävitajad tulistasid Läti kohal alla sinna eksinud drooni.

Ukraina rünnak tabas järjekordset Wildberriese ladu

Ukraina droonirünnak tabas ööl vastu reedet järjekordset Vene kaubandusettevõtte Wildberries ladu.

Tabamuse sai Tveri oblastis asuv logistikakeskus, kus erinevalt varasematest rünnakutest teistele Wildberriese ladudele seekord suurt tulekahju ei puhkenud.

"Vaenlase droonide rusud kahjustasid hoone seina, kuid keegi viga ei saanud," ütles kuberner Tveri oblasti Vitali Koroljov.

Pärast rusude tabamust tekkis ettevõtte territooriumil suits, kuid see on praeguseks likvideeritud.

Koroljov lisas, et laotöötajad rünnakus kannatada ei saanud.

Venemaa meedia teadete kohaselt on tegemist Wildberriesi logistikakompleksiga Tveri oblasti Kalinini rajooni erimajandustsoonis "Emmaus", umbes 150 km kaugusel Moskvast.

Logistikakompleksi esimene, 77 000 ruutmeetri suurune etapp võeti kasutusele 30. aprillil 2026. Pärast ehituse täielikku valmimist peaks kompleksi kogupindala ulatuma 150 000 ruutmeetrini.

Wildberriese rajatisi on viimastel nädalatel rünnatud enam kui 20 korda.

Kiiev vihjas võimalusele Zelenski ja Lukašenko kohtumiseks

Ukraina ei välista president Volodõmõr Zelenski võimalikku kohtumist Valgevene diktaatori Aleksandr Lukašenkoga, kui see aitaks peatada sõjategevuse või vähendada ohvrite arvu, selgub Ukraina välisministeeriumi eriesindaja Jaroslav Tšornogori kommentaarist.

Samas praegu konkreetseid plaane sellise kohtumise korraldamiseks ei ole, märkis ta.

Diplomaat rõhutas, et otsus võtta ühendust Valgevenet 32 aastat valitsenud Lukašenkoga sõltub üksnes praktilisest vajadusest ja sellest, millist tulemust kohtumiselt oodatakse.

Tšornogori sõnumit vahendanud Ukraina väljaanne Dialog.ua märkis, et Kiiev hoiab Minskiga töiseid kontakte. Valgevene territooriumi kaudu toimuvad Ukraina ja Venemaa sõjavangide vahetused, mis Tšornogori sõnul ei oleks ilma vastava suhtluseta võimalikud.

Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga perioodiliselt suhtlev ning tänu tema toetusele võimul püsiv Lukašenko on ka varem pakkunud Zelenskile kohtumist, et arutada kahepoolseid suhteid, kuid Kiiev on sellised algatused varem tagasi lükanud.

ÜRO: tsiviilohvrite arv Ukrainas oli juulis kõrgeim alates 2022 maist

Ukrainas hukkunud tsiviilelanike arv kerkis juulis kõrgeimale tasemele alates Venemaa sissetungi esimestest kuudest, kuna Moskva on intensiivistanud oma kaugmaarakettide rünnakuid, teatas neljapäeval ÜRO.

"Juulis hukkus Ukrainas vähemalt 437 tsiviilelanikku ja 2610 sai vigastada, mis on 30 protsenti rohkem kui eelmisel kuul ning 70 protsenti rohkem kui 2025. aasta juulis. Hukkunute arv on kõrgeim alates 2022. aasta maist," teatas ÜRO inimõiguste seiremissioon oma avalduses.

Nii Venemaa kui ka Ukraina on jätkanud oma rünnakuid ka augustis.

Neljapäeval hukkus Ukrainas reisirongile tehtud droonirünnakus kaks inimest. Rünnak toimus Lõuna-Ukrainas asuvas Odessa oblastis. Hukkunud kuulusid rongi meeskonda. President Volodõmõr Zelenski sõnul viibis rongis 340 inimest. Riigipea sõnul hävitas rünnak rongi veduri.

Venemaa on rünnanud ronge korduvalt kogu neli ja pool aastat kestnud sõja jooksul. Ukraina sõnul püüab Venemaa läbi lõigata logistikaühendusi ja rünnata tsiviilelanikke.

Lisaks hukkus Venemaa ööl vastu neljapäeva tehtud rünnakutes Ukraina väljaande Kyiv Independent teatel mitu inimest ja kümned said haavata eri paigus Ukrainas.

Riigi idaosas asuvas Kramatorski linnas hukkus Vene õhurünnakutes vähemalt üks inimene ja veel 19 sai haavata, teatasid neljapäeval võimuesindajad.

"Kramatorski kogukonnale tehtud õhtuste rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt üks ja sai haavata 15 inimest," ütles Donetski oblasti kuberner Vadõm Filaškin. Ta täpsustas, et Venemaa väed ründasid neljapäeva õhtul Kramatorskit ja Bilenke küla kaheksa korda, mille juures registreeriti tabamusi elumajadele. Teises Venemaa rünnakus kaguosas asuvale Zaporižžjale sai haavata kaks inimest.

Kuigi USA ei osale enam otseselt Ukraina sõjategevuse rahastamises, siis on nende relvastusel endiselt keskne roll. Euroopa toetajad hangivad Ukrainale relvastust USA kaitsetööstusettevõtetelt ja võtavad vastu tarneid USA relvajõudude olemasolevatest varudest.

Mõkolajivi värbamiskeskuse juht vahistati korruptsioonisüüdistusega

Ukraina Mõkolajivi oblasti piirkondliku värbamiskeskuse juht peeti neljapäeval kinni kahtlustatuna altkäemaksu võtmises vastutasuna mobilisatsioonist vabastamise tõendite väljastamise eest, teatas riigi peaprokurör Ruslan Kravtšenko.

Vahistamine on viimane vahejuhtum mobilisatsiooniga seotud korruptsiooniuurimiste seerias, mis on haaranud Ukrainat sõja ajal süvenevas mobilisatsioonikriisis.

Kravtšenko sõnul oli dokumenteeritud, et Mõkolajivi oblasti piirkondliku värbamiskeskuse juht võttis 15 000 dollarit altkäemaksu mobilisatsioonimeetmete rakendamata jätmise eest.

Õiguskaitseorganid vahistasid kahtlustatava ajal, mil ta võttis vastu osamakset 10 000 dollari suurusest summast ehk tasu selle eest, et ta lubas kolmel mehel jätkata kohustuslikust ajateenistusest kõrvalehoidmist.

Sama uurimine paljastas ka, et värbamiskeskuse juht sai veel 5000 dollarit vastutasuna selle eest, et takistas ühe kutsealuse sõjaväeossa saatmist ja suunas noorsõduri  hoopis uude meditsiinilisse kontrolli.

"Käimasoleva uurimise raames on läbi otsitud kahtlustatava kodu ja töökoht," ütles Kravtšenko.

Prokuratuur taotleb isiku vahi alla jätmist ja tema ametlikku ametist kõrvaldamist.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1470 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 464 440 (+1470);

- tankid 12 264 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 25 141 (+11);

- suurtükisüsteemid 47 870 (+46);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2024 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1565 (+3);

- lennukid 439 (+0);

- kopterid 354 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 2229 (+14);

- operatiivtaktikalised droonid 459 649 (+1676);

- tiibraketid 5007 (+0);

- laevad/kaatrid 35 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 133 853 (+448);

- eritehnika 4524 (+2);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Moskva lükkas tagasi Ukraina ja Türgi mererahu ettepaneku

Moskva lükkas tagasi Ukraina ja Türgi ettepaneku lõpetada sõjategevus Mustal merel.

Venemaa välisministeerium tegi selle kohta avalduse. 

"Kui me räägime ühepoolsest 2022.–2023. aasta lepingust, paremini tuntud kui "Musta mere algatus", mille kohaselt Moskva peatas sõjalised operatsioonid Mustal merel või täpsemalt vastumeetmed Venemaa sadama infrastruktuuri ja energiarajatiste kaitsmiseks, siis selle variandi juurde naasmine ei ole soovitatav. Lepingu rakendamise tingimuseks olid teise poole sarnased vastastikused meetmed ja neid pole seni nähtud," ütles Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova Venemaa meediale antud kommentaaris.

Zahharova märkis ka, et Türgi välisminister Hakan Fidan ütles hiljuti meediale, et ta edastas Kiievile ja Moskvale Türgi ettepanekud mererahu kohta. Tema sõnul ei ole Venemaa sellist dokumenti väidetavalt kunagi saanud.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov läks oma kommentaaris veelgi kaugemale ja väitis, et hoopis Ukraina alustas sõda merel.

"Meie ei alustanud seda. Kui Ukraina relvajõudude droon tabab Türgi puistlastilaevu, tankerit või tsiviillaeva, kui needsamad droonid ründavad korduvalt Kaspia mere torujuhtme konsortsiumi taristut Kaspia meres, tabades otse Ameerika ettevõtetega Chevron ja ExxonMobil seotud laevu, siis ei kuuluta ei Türgi ega Ameerika Ühendriigid Ukraina terroristide tegusid avalikult vastuvõetamatuks," ütles Lavrov.

RBK Ukraina kirjutas neljapäeval, et Ukraina tegi vahendaja kaudu Venemaale ettepaneku lõpetada rünnakud tsiviilsihtmärkide vastu Mustal merel.

Kiievi ettepanek tuli ajal, mil selgus, et Washington üritab veenda Ukrainat vähendama rünnakuid Venemaa sadamatele. Sõjaanalüütik Robert Clark on öelnud, et USA "üritab avaldada Ukrainale survet", et vähendada rünnakuid Venemaa sadamatele.

Lisaks teatati, et USA asepresident JD Vance pöördus Volodõmõr Zelenski poole palvega peatada droonirünnakud mitte-Venemaa tankerite vastu Mustal merel.